soetamine. 1900 1920 periood toimub massiline ettevõttete ühendamine (liitumine), mille tulemusel tekivad suur konsernid. Hakkab välja kujunema ärihiiglaste (konsernid) riiklik reguleerimine (esmalt nafta tööstus, autokonsernid jne) 1920 1940 periood majanduslik ebaõnnestumine (massilised pankrottid), maksevõime sai oluliseks näitajaks/kriteeriumiks, väärtpaberituru riiklik reguleerimine, 1940 1950 periood tekib hulgaliselt kirjendavaid rahateooriaid (Nt. duratsiooni mudel millega saab iseloomustada investeeringu tegelikku tähtaega. Kordoni mudel aksiaväärtuse määramiseks. Markovitsi mudel portfelli teooria ning ka riskide hajutamise teooria). Tekib uuesti kapitali soetamine (peale I ms.), päevakorras on maksevõime ja pankrotid. Finantstegevuse kavandamine saab alguse. Raha ja kapitali eelarvestamine. 1950 1970 periood hakatakse kasutama diskonteeritud rahavoogusid. Ehk rakendust leiab raha ajaväärtuse konseptsioon
Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) Kus m – perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas:
Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) Kus m perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: P/P -Dmod · i Kus P/P -võlakirja hinna muutus (% des); i intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n Kupongvõlakirja duratsiooni Duratsiooni arvutamine: 1. leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi. 2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria
alginvesteeringu tulevikuväärtuse. Seega on duratsioon omamoodi tasuvusaja näitaja, mis võtab arvesse raha nüüdisväärtust, s.t reeglit, et kroon täna on väärt rohkem, kui kroon homme, sest tänase krooni saame kohe panna raha juurde teenima. Võlakirja duratsioon võtab arvesse mitte üksnes põhivõla tagasimakse kustutustähtajal, vaid ka vahepealsete kupongimaksete suuruse ja ajastatuse. K õige lihtsam on leida diskontovõlakirja duratsiooni. Sellise võlakirja intress ja põhisumma tasutakse ühe maksena kustutustähtajal. Kuna diskontovõlakirja omanik saab kogu saadaoleva rahasumma kätte alles kustutustähtajal, siis diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga. Kupongvõlakirja ja teiste sama tüüpi rahavoogudega investeeringute duratsiooni leidmine on keerukam. Esimese sammuna tuleb leida võlakirja intressimaksete ja põhisumma nüüdisväärtused iga rahavoo jaoks eraldi