Meioos Meioos · Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda · Meioosil on 2 jagunemist: · Meioos I · Meioos II(mis on sarnane mitoosile) · Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed · I interfaas · Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom I metafaas · Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · II profaas
Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest. Eristatakse: A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite B. tsentromeeri piirkonnale kinnituvaid kinetohoorseid kääviniite C. perifeersesse tsütoplasmasse suunduvaid astraalseid kääviniite 10. Mõisted endoreduplikatsioon? Endomitoos? Endoreduplikatsioon kromosoomid duplitseeruvad 2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3- 5% rakkudest polüploidsed) Endomitoos DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne 11. Meioosi mõiste ja millisel organismirühmal esineb? Meioosi toimumise üldine käik? · mitoosi modifikatsioon
Vaata skeemi meioosis ebaõnnestub. õpik lk 46-47! 1 I interfaas I profaas Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. kahekromatiidilisteks) Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning Tsentrioolid kahekordistuvad kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom
lümfisüsteemi kaudu teistesse kudedesse ning kutsudes esile uute kasvajakollete tekke. Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I - Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. · I interfaas - Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) - Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. - Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. - Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · I metafaas - Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · I anafaas - Kromosoomid lahknevad poolustele. · I telofaas - Toimub tsütokinees. · II profaas
o Ökoloogilised avastused näiteks mõni putukas võib leida enda jaoks uue toidutaime, ta paljuneb ja tema järglased hakkavadki tarbima seda toidutaime ning vanad jätkavad endisega. o Kromosoomimuutused võib juhtuda, et järgnevas põlvkonnas esineb uutmoodi kromosoomigarnituur, mis eristab uut põlvkonda vanast. Autopolüloidid - tekivad kui ühe indiviidi kromosoomid duplitseeruvad näiteks sugurakkude tekkimisel mitoosi mitte meioosi käigus. Allopolüploidid - tekivad kahe erineva kromosoomistikuga sugulasliigi hübridiseerumisel. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis · krüptilised liigid evolutsiooni käigus tekkinud uus liik, mis on ökoloogiliselt ning välimuselt sarnane oma eellase ja lähisugulastega, aga asustab hoopis teist paika.
Ka imetajatel on lüliline struktuur, milles avalduvad samad geenikomplektid embrüo staadiumis. Selle sarnasuse molekulaarne alus võib olla seotud Hox geenide avaldumise mustris. Need geenid vaatamata sellele, et imetajal on palju rohkem geene, on nende Hox-geenide järjestus genoomis mõlemal väga sarnane ja nende avaldumise muster on ka väga sarnane, mis viib ühesuguse tulemuseni. Geeni puu (FGF) - organismide keerulisemaks muutudes geenid duplitseeruvad, neid saab rohkem 95 - FGF – fibroblast growth factor- fibroplastide kasvufaktor – geenid, mis määravad kehaplaani, toimivad võrdlemisi varajases arengus ja täiskasvanul avalduvad sama komplekt geene, pole geneetilist erinevust - punane → meritupel olev FGF-d, tal on 6 FGF geeni. - inimesel ja hiirel on 22 FGF geeni. - näiteks on erinevad saba segmentide kaupa represseerumisel, kellel on repressor 8 lülis ja kellel mitte
annaabi.ee 
