Tehke marginaalkulu graafik a = ¾ ja q > 0 korral. 2(2p). . Näidake, et y = 1 / ln (a / x ) (a > 0, x > 0) jaoks elastsus (y; x ) = y. Millise y korral (y; x ) = x ? 3(4p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 4 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. d) Hinnast p 0 = 1 lähtudes leida kolm järgmist hinda. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 3 Q 1/2 ja tema toodangufunktsioon on Q = (L K) 2/3, kusjuures tööjõud L on hinnamääraga w ning kapitalimahutused K hinnamääraga r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi
a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) ) 3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul TCi =( c / i ) q i (i = 1, 2 ). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q2* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 4 Q 1/ 4 ja tema toodangufunktsioon on Q = L 1/3 K 2/3, kusjuures tööjõu L palgamäär on w ning kapitali K hinnamäär on r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi
Siinjuures tähendab “optimaalne” firma kasumi maksimeerimist, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Turustruktuuri jagavad majandusteadlased tavaliselt kahe kategooria vahel: ühel on tegu hinnavõtja- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat täieliku konkurentsi ehk täiskonkurentsi turg, teisel juhul hinnakujundaja (ka hinnamääraja)- tüüpi ettevõtlusega, mille ütleme olevat mittetäieliku konkurentsi turg. Viimati nimetatu jaguneb omakorda oligopoli, duopoli ja monopoli turuvormiks. Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim Kui mõnel ettevõttel on oma tegevusharus piisavalt kaalu, võib ta muutuda hinnataseme kujundajaks. Erinevalt hinnavõtjast ei pea hinnakujundaja kartma konkurentsi pärast ning firma loodud hüvise kasutajatel pole võimalust konkurentide kaupa odavamalt ostma hakata. Seega hinnakujundajast ettevõte võib hinda tõsta ja isegi vähem müüa, ent ei kaota kõiki tarbijaid
mille puhul on harus või tegevusvaldkonnas väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver, kui oligopol alandab hinda, siis teised tootmisharu firmad teevad sedasama, kui aga firma tõstab hinda, siis teised firmad ei järgne. Cournot' mudel kirjeldab homogeense, ühetaolise toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Antonie Augustin Cournot analüüsis esmajoones duopoli, see on kahe firmaga turu, mille korral on tegemist nn kogusevõtjate firmadega. Bertrandi mudeli kohaselt valib iga oligopoli firma hinna, võttes aluseks teiste firmade poolt kasutatava hinna kui etteantud suuruse. Mudeli tasakaal on oma olemuselt samasugune kui suue firmade arvuga TKT tasakaal, mille korral tasakaalutingimustes on piirtulu MR ja piirkulu MC võrdsus. Kollusioon on teatud müüjate katsed piirate konkurentsi (salajaste)
annaabi.ee 
