Need organismid on kohastunud eluks sellises soolases keskkonnas. Suuremaid veetaimi kasvab aga sissevoolavate jõgede suudmeis(http://et.wikipedia.org/wiki/Surnumeri ). Üleujutuste ajal võib vee soolsus väheneda 35 protsendilt 30 protsendile või isegi madalamale. Vihmaste talvede ajal Surnumeri aga justkui ärkab ellu. 1980.aasta vihmasel talvel muutis meri oma tumesinise värvuse punase vastu. Hebrew Ülikooli teadlased avastasid, et selle põhjuseks on seal vohavad vetikad nimega Dunaliella. See vetikas toitis karetenoidi (punane pigment) sisaldavat halobakterit, mille värvus seletas ka järve punaka värvuse. Kuid pärast seda aastat muutus Surnumeri kuivaks, vetikas Dunaliella ning sellest toituvad bakterid ei jäänud järve püsima. Siiani on neid veel leida väga vähestes kogustes. Bakteriliike on avastatud senini 11. Surnumere põhjaosas olevates lõhedes elutsevad aga haruldased, imepisikesed põlise päritoluga kalad. Need on Tiberi järves elutsevate karpkalade
Halofiilsed arhed pöhjustavad soolatud kala ja liha riknemist ja ka soolatud loomanahkade riknemist (inimesele patogeensed pole). Vesi, mis sisaldab palju halofiile, on punase värvusega, kuna halofiilsed bakterid sünteesivad karotinoidpigmente, mis kaitsevad neid kiirguse eest. Organotroofsetest eubakteritest saavad ülisoolastes veekogudes elada Haloanaerobium, Halobacteroides ja Salinibacter. Seal leidub ka rohevetikat Dunaliella. · Soolastes veekogudes on sageli ka punaselt värvunud rohevetikat Dunaliella. Punane värvus karotinoidpigmentidest. Dunaliella on seal primaarprodutsent. Fotosünteesib ja toodab hapnikku. Moodustunud org. aine ja ka eritatav osmoprotektor (glütserool) on energiaallikaks halobakteritele. · Owensi soolajärve vesi Californias on punane tänu kõrgele halofiilsete arhede sisaldusele vees. Ka sellest veest saadud sool on bakteritest punane.
Varem arvati, et naftast tekkinud, kuid on pigem nafta moodustumise algetapp. Elutingimused soolajärvedes: · pH põhjal nii happelisi kui aluselisi (sooda järved, pH 11). Viimased tavalisemad ja rikkama elustikuga. · Hapniku lahustuvus väheneb soolsuse tõustes. Küllastuskontsentratsioon magevees 0 kraadil 14 mg/l, kui soolsus on 260 ppt langeb kuni 2 mg/l. · Valgustingimused head. Punase värvuse võivad anda bakterid, rohevetikas Dunaliella, aga ka zooplankton Soolsuse tõustes väheneb bioloogiline mitmekesisus, kuigi keskmiselt soolastes järvedes võib olla elustik suhteliselt rikkalik. Tsüanobakter Spirulina looduslik levila Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Mehhikos, S. platensis ja S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2. Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva
molekuliga ained (enamasti orgaanilised), mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku Levinud osmoportektorid Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin Halofiised purpurbakterid glütsiinbetaiin, ektoiin, trehaloos Halofiilsed arhed ja mõned bakterid KCl Dunaliella (halofiilne rohevetikas)- glütserool Pärmid ja seened glütserool E. coli- gamma-aminovõihape, glutamiinhape, proliin. Stafülokokid- proliin. G(-) bakteritel on vaja ka glütserooli periplasmas. Halofiilsel vetikal Dunaliella on osmoprotektoriks glütserool. Kuna glütserool läbib väga hästi membraane, siis on oht, et osmoprotektor lekib rakust välja. Seetõttu on Dunaliella rakumembraan erilise koostisega, et glütserool seda ei läbiks
aminovõihapet, glutamiinhapet, proliini, mõned bakterid ka glütsiin-betaiini · Heterotroofsed bakterid ja magevee tsüanobakterid glutamaat, proliin, sahharoos, trehaloos · Stafülokokid - proliin · Merevetikad mannitool, dimetüülsulfoniopropionaat, DMSP · Soolajärvede tsüanobakterid glütsiinbetaiin · Halofiised purpurbakterid glütsiinbetaiin, ektoiin, trehaloos · Halofiilsed arhed ja mõned bakterid (Salinibacter) KCl · Dunaliella (halofiilne rohevetikas)- glütserool · Pärmid ja seened glütserool jt polüoolid ning trehaloos KCl stabiliseerib ribosoome 80. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Tekitab kaheahelalisi katkeid DNA-s. Rakusisese osmootse rõhu tõstmine osmoprotektorite abil
annaabi.ee 
