endast tavalist avaliku käimla pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisa reprole pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Duchampi tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Duchampile meeldis veiderdada ka oma identiteediga - näiteks "Fontääni" pani ta välja R. Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. FUTURISM - Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis
< P. A. Krivonogov „Võit“ (Reichstagi vallutamine). 1948 V. K. Dmitrievski > „Denj Pobedõ“ 1982 Modernistliku tõsimeelse ja „püha“ kunstipildi kõrget enesehinnangut hakkas lammutama kunst, mille relvaks oli nali ja paroodia. Esimene oluline nalja-kunstnik, Marcel Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel popkunstnikud, kes parodeerisid Greenbergi negatiivset tõlgendust kitšist ja tegid kunsti, mis oli ärritavalt kommerts. 1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist,
pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisa reprole pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Duchampi tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Duchampile meeldis veiderdada ka oma identiteediga - näiteks "Fontääni" pani ta välja R. Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. 4 Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz)
Càrra. Chirco ,,Evangeelne natüürmort", ,,Suur metafüüsik" Dadaistid eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. H. Arp ,,Lill- vasar". Hiljem hakkas Arp tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure ,,Naise torso", rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks. Hiljem pöördus ta kineetilisse kunsti, mis lisas Duchampile soliidsust ja tehnikateadlase maine. Tema tuntuim dadaistlik teos on ,,Trepist alla tulev akt ", mis on tehtud futuristlikus tehnikas, kuid kujutatud on akti. Siit järeldus ka, et Duchamp ironiseerib futuristide aktikeelu üle. Duchamp tõi moodsasse kunsti võtte, mis kutsutakse ready-made'iks ehk valmisasjade kasutamine. Kõige tuntuim ready-made on pissuaar, mis on paigutatud tagurpidi ja kannab nimetust ,,Fontaine" . Mona Lisa repro, mida Duchamp on täiendanud vuntside ja habemega L.H.O
annaabi.ee 
