.. v= = const 0 1s 2s 3s 4s 5s t n-1 tn Dt x Dx1 Dx2 Dx3 v= = = = const Dt1 Dt2 Dt3 Dx1 Dx2 Dx3 Dt1 Dx x kuid ¹ Dt2 Dt t Dt3 Dt - mistahes ajavahemik
D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56 Tooriku diameeter dt1 peale esimest tõmmet (mm): dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi s 1 suhteline tooriku paksus: d 100% = 100% =0,64 t1 156,8 Võtan m2=0,77 Detaili valmistamiseks piisab järelikult kahest tõmbest
Ümardusraadiused templil ja matriitsil (määran graafiku alusel): [Loengukonspekt] S rm ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rm1*s=13*1,5=19,5 mm S rt ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rt1*s=9*1,5=13,5 mm Pilud: z=(1,3…1,5)*s=1,4*1,5=2,1 mm Templi ja matriitsi mõõtmed: Matriits - dm1=d1t= 187,6 mm Tempel - dt1= dm1-2*z=187,6-2*2,1=183,4 mm Detaili tõmbejõud: P1= π* d1t*s*Rm*k1= π*187,6*1,5*420*1=371298N = 37,1T [2:129] k1=1 [2:129] k1 – paranduskoefitsent mis oleneb tõmbekoefitsendist m1 Surveplaadi survejõud: D2−( d 1t +2∗r m1 ¿2 ]∗q Q1= π ¿ =0,785*[3352-(190,4+2*19,5)2]*2,5= 4
𝑠 𝑟𝑡 ∗ 100 = 0.33 → = 9.5 → 𝑟𝑡1 ∗ 𝑠 = 9.5 ∗ 1 = 9.5 𝑚𝑚 𝐷𝑡 𝑠 Pilud, tabel 31 [1] z1 = (1.3…1.5) * s = 1.4 * 1 = 1.4 mm Templi ja matriitsi mõõtmed [1:75] Matriits dm1 = d1t = 174.58 mm Tempel dt1= dm1 - 2 * z1 = 174.58 - 2 * 1.4 = 171.78 mm Detaili tõmbejõud [1:80] P1 = π * (d1t – s) * s * Rm * k1 = π * (174.58 - 1) * 1 * 330 * 0.82 = 147488,15 N = 15.04 t k1= 0.82 k1 – paranduskoefitsent, tabel 32 [1] Surveplaadi survejõud [1:78] 𝜋 𝑄1 = [𝐷 2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1 )2 ] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2 ] ∗ 2 = 79078.8𝑁 4 𝑡 = 8.06 𝑡 q = 2, tabel 34 [1]
Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t Hilistuslüli Hilistusluli kaitub nagu P-luli, aga reageerides sisendile teatava hilinemisega. Hilistusluli tahistatakse PTh-luli. Diferentsiaalvorrand: y t=Kst-Th Ulekandefunktsioon: W p=Ke-T hp Nyquisti stabiilsuskriteerium
Tuletada pinna normaalsirge võrrand kahe või mitemuutuja juhul. piirkonnaks , siis Sama, mis 6. ... f(x) fx1 ... dxn = ... ' f(x(t)) | J(t)| dt1 ... dtn. Üleminek polaarkoordinaatidele, kui teisendus on kujul Tuletada Taylori valem kahe- voi mitmemuutuja funktsiooni jaoks. x = pcos
annaabi.ee 
