prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Keldid, Merovingid, Karolingid
prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud
ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus
domineerisid jõukamad kaupmehed. Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama. Novgorod oli justkui kaubanduslik vabariik. DRUZIINA o Druziina oli vürsti võimu tagaja, ühises majapidamises, osales riigitöös. See oli justkui sõpruskond, mida juhtis Vürst. Vürst pidi ta eest hoolt kandma ja riituslikke pidustusi korraldama, et kinnitada kõiki nende sügavas sidemes. Druzinnikud pidid Vürsti austama, talle kuuletuma ning esindama. Osa neist moodustasid nõuandjaringi ehk duuma, kuhu kuulunuid kutsuti bojaarideks.
kilp tilgakujulisega. Maakaitseväe moodustasid tavaliselt linnakodanikud oma hobuse ja varustusega. Reeglina kehvemalt varustatud ja saadeti esimesena lahingusse. Ajajooksul maa väärtus kasvas ja see hakkas koonduam vürstide kätte, viimased asustasid seda vangidega muutes nad oma haloppideks. Pikapeale kujunesid domeenid e pärusvaldused ja hakkasid moodustuma pärusmõisad. Suurvürst andsid tasuks teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust valitsejast täielikku sõltuvusse. Pärusmaõisad meenutasid reeglina kindlustatud elamuid. Maa-asulates olid esialgu poolenisti maa sisse kaevatud elamud, ajajooksul asulad muutusid ja koondusid ühte rivvi kas tee või jõe äärde. Samuti ei kevatud enam maasse
annaabi.ee 
