üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül.
ORGAANILINE KEEMIA ALKEENIDES ON KAKSIKSIDE ALKÜÜNIDES ON KOLMIKSIDE DIEENIDES ON KAKS KAKSIKSIDET. ALDEHÜÜD – CHO (nime lõpp -aal) KETOON – R-CO-R (-oon) NO2 - nitrorühm Amiin – sees on N Amiid – CONH2 ester – aat COO 2-metüül-2-buteen 4.metüül-1-pentüün 4-metüül-1,3-pentadieen 2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl,...
Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur, kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või –peedist. Laktoos ehk ppiimasuhkur – Kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks. Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv. Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad. Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed.
Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. · Hüdrofoobne aine, millel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained. · Hüdrofiilne aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. · Pindaktiivne aine keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. · Pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja
side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng)
• Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine • K: lihaste toonus • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine • Fe: hemoglobiini koostises • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? - Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool. hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? - On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) ; Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpirat sioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2