Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse. Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel relvastuse kordaseadmine võttis aega , siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. 4. RELVASTUS Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga
ökoloogia, evolutsioon Bioloogia haru Eluala ja/või elukutse molekulaargeneetika tõuaretus, materjalitehnoloogia, kohtuekspertiis tsütoloogia kloonija, kreemide väljatöötaja, piimatööstus histoloogia puusepp, tatoveerja, augustaja, massöör, riidetööstus anatoomia õmbleja, kunstnik, lihunik, lahkaja etoloogia loomade dresseerijad, loomade fotograafid, loomapoe müüjad füsioloogia kingade valmistajad, fotograafid, psühholoogia poliitik, õpetaja, pantvangi olukordades läbirääkija, kirjanik zooloogia loomaarst, loomapoe müüja, jahimees botaanika lillepoe müüja, lilleseadja, põllumees mükoloogia seeneline, seeneraamatu autor, seente sööja
Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse. Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel relvastuse kordaseadmine võttis aega , siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas
kiriku eestvedamisel näidendeid. Piibliteemadele hakati lisama ka ajalisi ja rahvuslikke jooni. 15.saj. esitati juba puht 9 ilmalikke müsteeriume. Linnas tehti laatadeks ja müsteeriumiteks palju ettevalmistusi: puhastati tänavad, platsid, majad kaunistati lippude ning lillevanikutega. Laat avati palvega, millele järgnes pidulik rongkäik. Liikuvatel suurtel vankritel esitati tummstseene lavastatud müsteeriumist. Rongkäigus sammusid veel zonglöörid, karutantsitajad ja muude loomade dresseerijad. See oligi sissejuhatuseks. Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks.
a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda. 4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos? 5. Mida teeb kunstnik, kui ta stiliseerib või idealiseerib kujutatavat? 6. Mis on kunstielu keskseks sündmuseks? 7
annaabi.ee 
