Kuid nad peavad nentima, et elus läbilöömiseks tuleb ohvreid tuua ja elada see periood üle. Praeguseks on üks kolmandik välismaal tööl käinutest leidnud töö isamaal ning on sellega igati rahul. Seega pole inimestele raha alati kõige olulisem ning lepitakse ka siinsete pakkumistega, kuid endiselt on soov kogeda erinevaid võimalusi elus toimetulemisel. Leidub ka perekondasid, kes terve koosseisuga on asunud välismaale elama, lootes sealt leida oma õnne. Theodore Dreiseri teoses ,,Õde Carrie" läks peategelane samuti kodust kaugele, et end tõestada ja saavutada soovitud edu. Hoopis teistsuguses ühiskonnas on täiesti loomulik, et asjaolud võivad võtta ootamatu pöörde ning muutuda vastupidiseks. Täpselt nii sai vaesest tüdrukustrikas ja tunnustatud näitleja ning jõukas Hurstwoodist allakäinud looder, kes kaotas kõik oma vara. Samamoodi on ka Eesti peredega, kes pole kodumaal suutnud end üles töötada. Nad võivad leida
tähendab, et ta võib unustada õnnelikust rikkast elust Sondraga. Peale seda leiab Clayde ise probleemile lahenduse: ta kutsub Robertat järvele ja uputab ta ära. Politsei leiab Roberta keha kiiresti ja Clayd läheb vangi. Griffits leiab head advokaadid kuid see ei aita ning kohtuniku lahendiks oli surma otsus. Kõik tema ,,parimad sõbrad" unustasid ta kiiresti ära ja ainult ema proovis oma poega aidata. Kahjuks tema saatus oli juba määratud. Niimodi lõpeb Theodor Dreiseri romaan ,,Ameerika tragöödia". See raamat muutis minu maailmapilti väga, sest mina lugesin seda romaan just sellel elu periiodil, kui mul lihtsalt oli vaja muutuda ja see raamat aitas mind väga. Kohe seletan miks ja mida muutis Theodor Dreiseri romaan. Selles raamatus mina tutvusin ühe noormehega, kelle ambitsioonid ja mõtted olid sarnased minu mõtetega tol ajal, kui ma alustasin selle raamatu lugemist. See romaan avas mu silmad erinevatele asjadele erinevatelt poolt ning
Eriline loomutäius oli tema arvates oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis pole ei head ega halvad. Õnnelikkus ja kirjandus 1) Ka Marie Under tahtis luuletada peamiselt õnnest, aga pidi hoopis tegelema õnnevarjutusega (või õnnevarastega, nagu teoreetikud ütlevad), õnne takistavate eeldustega mis on tarvis esmalt ületada või tõrjuda, et õnn tuleks kõne alla. Marie Underi (18831980) ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) 2) Dreiseri romaan "Õde Carrie" 3) Tolstoi "Anna Karenina" Õnnelikkus ja tänapäev 1) ÜRO Peaassamblee 2011. aastal vastuvõetud resolutsioonis kutsuti riike üles inimeste õnnelikkust mõõtma ja 2012. aastal ilmus esimene maailma õnnelikkuse raport. Sellest ajast on tehtud iga-aastasi mõõtmisi ning Eesti oli 2016. aasta arvestuses 157 riigi hulgas auväärt 72. kohal. Riigi õnneindeksi arvutamisel kasutatakse koondhinnangut
Tõesati Einsteini üldrelatiivsusteooria järeldusi: gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri ja et universum paisub Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass IM muutus võlgnikuks VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda
annaabi.ee 
