Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung. Lahing Kanavere küla lähedal eestlased põgenesid soo peale ja lühikese ajaga langes neist 3000. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust
Eestlased palusid abi Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehaldur. tark samm, sest Rootsi oli vaenujalal Taaniga. *vahepeal puhkes ülestõus Läänemaal. surmati tabatud sakslased, koonduti Saare-Lääne pskkonna alla haapsallu. *ordu sekkumine, Paide läbirääkimised. sakslased lootsid ainsale võimalikule päästjale- Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus, valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet. *ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba
Samal ajal tõusis ülestõus ka Läänemaal. Surmati sakslasi ja koonduti Haapsalu alla. Harjulased ja läänemaalased olid koostööd teinud juba muistse vabadusvõitluse päevil, seega oli see neile tuttav kogemus. Sakslased/taanlased pöörasid nüüd pilgud oma päästjale Liivi ordule, kelle põhjapoolseim tugipunkt oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid
Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada
annaabi.ee 
