viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2
viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2
· August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on tõsiseltvõetavad. Kasutab pseudonüümi ,,Jänkimees".) · Andres Särev (ehk kõige olulisem autor ,,Mahtra sõda", ,,Mäeküla piimamees", ,,Kõrboja peremees" - dramatiseerib Eesti autorite proosatekste. Ta loob esimese klassikalise dramatiseerimis traditsiooni. ) · Priit Põldroos (lavastaja Tallinna Töölisteatris) 30ndatel oli kuum teema Hispaania kodusõda. Hugo Raudsepp (1883-1952) Ta on mitmepalgelisem autor, kui ,,Mikumärdi" näidend välja laseb pasita. Ta alustab Noor Eesti aegadel luulejana. Siis ta püüab kirjutada proosat, ei lähe hästi, tegeleb ajakirjanikuna, läheb paremini ja seal tuleb ka ta esimene tuntus
vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus
Kuldaeg saab läbi, 90ndatel on Madis Kõik tähtis draama autor. Olukord muutub uuel sajandil. Eesti draama ajaloos ei ole olnud perioodi, kus oleks heatasemelisi näidendite kirjutajaid. Mati Unt (1944-2005). Unt alustab kohe proosaga, saab sellega tuntuks, Krossi kirjandusse tulemine viibib, kuna on Siberis ja mujal. Kross jõuab proosasse 70ndate paiku. Pärit Voore keskusest. Tema isa sai keskuse veerele asunikutalu Vabadussõjas osalemise eest. Unt dramatiseerib mäletusi, nihutab fakte paigast, et põnevam oleks. Unt oli kassiarmastaja, maamaja müüdi ühe kassi eest? Kõigis juttudes, mida Unt on jõudnud rääkida, paistab silma, et tegemist on maapoisiga, kes tahab väga sellest keskkonnast välja. Maalt-linna hakkab liikuma. Esmalt keskkooli Tartusse Forseliuse kooli. Seal on kirjanduskallak, süvendatud õpe. Õpetaja mõju Undile olemas, ambivalentne mõju. 62 lõpetab keskkooli, tuleb ülikooli ajakirjanduse erialale. 62-67 ülikoolis
Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: · TV vähe fakte, dramatiseerib konflikti. 71 · Kohalik ajaleht süveneb rohkem, kasutab nimesid ja detaile, analüüsib mõju antud piirkonnale. · Üleriigiline ajaleht mõju sotsiaal- ja majandussfäärile tervikuna. Mõned reeglid intervjueeritavale: · Kui Sinu poole pöördutakse intervjuu saamiseks, jäta meelde ajakirjaniku nimi, nimeta teda edaspidi nimepidi. Alati peaks meeles pidama, et ajakirjanik teeb oma