teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6
ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne).
Traagilise mõju on seda suurem, mida iseloomulikumad on kujutatud ajajärgule kangelase kokkupõrked, nt Kitzbergi ,, Libahundis " Tiina ja Tammaru talurahva kokkupõrge tähendas ajajärgu suurte põhijõudude esiletõstmist ning inimväärikuse kaitset ( vabadus, õnn orjameelsus, ebausk ). Traagiline võib olla ka tavalise inimese kaastunnet äratav hukkumine. Traagilises kirjanduses on iseloomulik vana ja uue vahelise võitluse näitamine. Kirjanduses on traagilise peamiseks zanriks tragöödia. KOOMILINE siia kuuluvad need naljakad nähtused elust, kirjandusest ja kunstist, mis tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid. Koomiline on esteetiline nähtus, selle juured peituvad ühiskondlikes suhetes. Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus. Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
