Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma
Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus
pulm", ,,võluflööt", ,,Requiem" 38)Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta muusika on samuti mitmetahuline ja peenekoeline. 39)Ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kuid on võetud ka kaasajast. Mozart püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks muusikaliste vahenditega. Muusikalised karakterid on eluliselt mitmetahulised ja individuaalsed jooned. Esimesena valmis ooperitest "Figaro Pulm" (1780). 4 saateline koomiline ooper. Sädelev, lõbus ja vaimukas lugu figaro ja susanne'i võitmusest õigluse eest teineteist armastada ja abielluda. Don Giovanni valmis 1787. aastal. Peategelane on elunautija, kelle tegevuse läbi mõistab Mozart hukka kergemeelsuse ja naudinguiha. See on vana Hispaania legendi motiividel ühendatud.
Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi(kingade ostmine, näppamine), pahesid(suitsetamine, arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism:
kirjastusega) või autorite organistasiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt. 14.3. autoriõigus tuletatud teosele: AutÕS § 4 lg 3 p 21: “tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus”. § 35. Autoriõigus tuletatud teosele (1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. (2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. (3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele
Jagab kahte valdkonda: Itaalia keelsed koomiline ja saksa keelsed laulumängud Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozart alustas ooperite loomist siis kui zanrsi toimusid suured muutused. Mozartile jäi muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Otsib ooperilaval elutruudust, püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Mozart seadis muusikalised kriteeriumid esikohale: muusika peaks 22 naudingut pakkuma ja muusikask jääma, mitte isegi jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata. Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned.
annaabi.ee 
