tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tuntumad tema kirjutatud romaanid on "Mees kes teadis ussisõnu" ja "Rehepapp". Ta kirjutab näidendeid Eesti Draamateatrile, väga populaarsed etendused on olnud "Voldemar", "Eesti matus" ja "Aabitsa kukk".
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat
üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939. aastal sai teatri ametlikuks koduks tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5, mis on Eesti Draamateatri koduks tänaseni. (2) Pärast Teist maailmasõda toimusid teatriga mitmed muudatused, teatrit organiseeriti ja nimetati mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. Eesti Draamateatrile kujundas 1960.1970. aastatel näo lavastaja Voldemar Panso. lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Draamateater tänapäeval Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi külastab hooaja jooksul üle 120 000. teatrisõbra. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid
suhtutud. Kultuuri koha pealt leiti siiski, et see on kõikidele tähtis, olenemata nende päritolust. Saksa Teatriühing hoidis uhket maja enda käes ka Eesti Vabariigi ajal ja see tekitas eesti avalikkuses suurt pahameelt. Samal ajal oli aga olemas saksa kogukond, saksa ajaleht ja saksa saadikud riigikogus, nii et tegelikult oli neil õigus ka oma teatrile. Alates 1920. aastast üüris Tallinna Saksa Teater oma ruume eestlaste draamateatrile, mis oli välja kasvanud Paul Sepa erateatristuudiost. Üür oli kallis ja majas maksid ikka sakslaste kehtestatud reeglid. Isegi repertuaarivalikul pidi arvestama Saksa Teatri juhatuse arvamusega. Alles 1939. aastal õnnestus teatrihoone sakslastelt riikliku ostu teel omandada. Milline pidumeeleolu valitses majas! 7 Rasked sõjaajad ootasid veel ees, kus vahetusid nii riigikorrad kui peremehed. Saksa
1939 oma maja avati Tammsaare Juuditiga. Teiseks nö oma või lemmikautoriks oli Luts –nendest kujunes teatri 2 sammast: dramatism ja huumor –mõlemad tabasid rahvuslikku karakteristikat. 1930ndatel lavastati niisiis tohutult Eesti algupärandit, millest saigi Draamateatri nö kaubmärk. Vahepeal, 1933 aastal Draamastuudio Ühing otsustas sulgeda esimese teatrikooli . Keegi ei toetanud materiaalselt. See kool ei tootnud näitlejaid vaid Draamateatrile, vaid ka teistele. 1935 tehti Kalmetile ettepanek viia kollektiiv külalisetendustele Helsingis. Mindi oma kaubamärgi Hugo Raudsepa „Mikumärdiga“ ja Aleksis Kivi „Seitsme vennaga.- kirjeldati kui triumfi. Üksikud näitlejad olid ka varem käinud, aga esimest korda terve teatrikollektiiv. Kui Draamastuudio 1928 ühendati Rändteatriga, tekkis 3 koosseisu: 1 statsionaaris, 2 ringreisidel. Statsionaaris hakati tegema noorsooetendusi
Lavastusel olevat olnud suur menu. Esimene kutseline teater Eestis 1795. aastal asutatud Tallinna saksa teatrist (alguses nimedega Revaler Theater ja Revaler Stadttheater) sai aastal 1809, pärast oma maja valmimist Laia tänava alguses, esimene pidevalt töötav kutseline teater. See teater tegutses peaaegu I maailmasõjani, pärast seda aktiivsus vähenes ning hoonet hakkasid kasutama ka eestri ja vene trupid. 1910 valmis uus maja Pärnu maanteel, mis aastal 1939 müüdi Eesti Draamateatrile. Samal aastal lõpetas Tallinna saksa teater II maailmasõja tõttu oma tegevuse ja trupi liikmed asusid ümber Saksamaale. Näitlejad ja direktorid tulid teatrisse peamiselt Saksamaalt. Ka repertuaar ja lavastuste stiil lähtus saksa teatri eeskujudest. Mängiti nii sõna- kui muusikalavastusi, rõhk oli meelelahutuslikul repertuaaril ( nt Kotzebue lustmängudel), kuid esitati ka maailma draamaklassikasse kuuluvaid teoseid Shakespeare`i, Schillerit jt. Üksikud etendused olid
annaabi.ee 
