otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et
Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et nõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud kolme suure tragöödiakirjaniku Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et
teistsuguse maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et mõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud 7 kolme suure tragöödiakirjaniku – Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja
Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale. Helbermäe oli ka näitekirjanik. Draamaloomingust näidend ,,Üleliigne inimene" (1972) Juhan Liivi eluloo lainetel. Helbermäe tuntud ka lastekirjanduses. ,,Minni ja Miku". Ain Kalmus avaldas 1930ndate Eesti raamatuid, kuid suurt vastukaja ei leidnud. Kõige tuntum piibliaineline kristuse ajalooga seotud romaani triloogia, kuhu kuuluvad: ,,Prohvet","Tulised vankrid" ja ,,Juudas". See on ka ajalooline. Keskendumine religiooni ajaloole. Sellist asja väga ei kohta. Kõige tuntum romaani triloogia 1950ndate ja 1960ndate
) Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist. Ta elu viimane järk kujuneb draagiliseks ta vangistatakse ja sureb hiljem vangilaagiris. Võib öelda, et ta loomingi jaguneb üsna selgelt neljaks perioodiks 1) tähendusetu periood, midagi ei tule välja Noor Eesti ajal; 2) 20ndate algus ja keskpaik, kus algavad draamaotsingud; 3) kõrgperiood mahub aastatesse 1929-1934; 4) hilislooming heterogeenne, on häid näiteid professioniaalsest draamaloomingust, kuid kõikuv. Võrreldes varasema rahvalikukomöödiaga, on Raudsepal eneseiroonilise peegelduse võimet. Rahvalikud komöödias peab peretütar mehele saama viimases vaatuses. Ta üritab 30ndate keskpaigas sõjalipatriootlikku kirjandust avaldada, aga neist teame kahtlemata vähema. Hägustumine tuleb ka seetõttu, et ta ambitsioon süveneb, aga mingid seinad tulevad ette. Raudsepp valdab hästi komöödiazanrit, aga kui ta hakkab midagi muud
annaabi.ee 
