Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate alla. Kui Kant avaldas ,, Puhta mõistuse kriitika'' oli Hegel 11- aastane. Hegeli süsteemi väljakujunemine võttis aega. Ta arenes mõtlejana pikkamööda, kuna ta polnud nooruses mingi imelaps. Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid noore kandidaadi filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi nõrgad. Ta asus tööle koduõpetajana ja hiljem siirdus pärandusraha abil Jena Ülikooli palgata dotsendiks. Aastal 1805, 35- aastasena, nimetati ta Jenas erakorraliseks professoriks. Kuulsas ülikoolilinnas valmis ta esimene meistriteos ,, Vaimu fenomenoloogia'', mis ilmus 1807. aastal. Teos valmis päev enne seda, kui Napoleon vallutas Jena. Selles segaduses kaotas Hegel oma töökoha. Edaspidi töötas ta ajalehetoimetajana ja oli mingi lütseumi direktor. Selle aja jooksul lõi Hegel oma süsteemi ulatusliku mõistelis- loogilise süsteemi. ,,
psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd "Matemaatika ja psühholoogia" Enne Teist Maailmasõda avaldas ta peamiselt populaarseid kirjutisi Korporatsioon Sakala vilistlane. Ramuli suurimaks teeneks on aga psühholoogia õpetamise traditsiooni alalhoidmine Tartu Ülikoolis rtohkem kui poole sajandi jooksul. Teoseid - "Ihu ja hing: viis loengut" "Über nichtempirische Psychologie "
stipendaadiajaga lõpule jõudnud ja saanud ülikooli juurde õppeülesandetäitja koha, leppisid Elango ja Lossmann kokku, et sõlmivad abielu. 1931.aasta viimasel päeval laulatas prof. H.B.Rahamägi neid pruudi kodus paari. Mõneaastase abielus olemise järel sündis neil 1936.aastal poeg Mart ja kaks aastat hiljem tütar Anne-Liis, praeguse nimega Sõmermaa. Ülikoolis õppis ta botaanikat, kaitses kandidaadiväitekirja ja on nüüd Eesti Põllumajanduse Akadeemias dotsendiks. Poeg Mart kaitses 1973.aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi, töötas Eesti TA Füüsika Intituudis, 1976-1992 oli ühtlasi TÜ tahkisefüüsika kateedri tegevjuhataja, aastast 1982 proffessor. Suri 1996.a. Elango abikaasa suri 1977.a infarkti ja on maetud Pauluse kalmistule. 10 10.Kokkuvõte A.Elangot kui literaati tuleks vaadelda õige mitmel tasandil
lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud. Nemad kolm valisid õpilasi, keda õppejõududeks õpetada ja ka inimesi otsisid , kes seda teeks. Karl Wilhelm Seeler- Riiast, õppis Tartu Ülikoolis. Tulevad Tartusse põgenikena( põgenesid Venemaalt bolšsevike eest, õigusteadlased) õppejõud, lubavad eesti keele ära õppida, aga paar vaid õpib. Aga olulisem on see , et nad õpetaksid välja järglased
ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs esiplaanile keele dünaamikat ja sotsiolingvistilisi mõjureid jälgiv murdeuurimine. Samuti EKIst tuli 1993. a TÜsse eesti murrete dotsendiks Ellen Niit, kes õpetas murdeaineid ja oli üliõpilaste murdetööde põhiliseks juhendajaks TÜ eesti keele õppetoolis aastatel 19931997. Järgnevatel aastatel on TÜs eesti murrete õpetamist ja uurimist juhtinud Karl Pajusalu. Niit töötas 19972002 Turu ülikoolis, aastast 2002 on jällegi TÜ eesti murrete dotsent. Oluliseks sündmuseks TÜ dialektoloogias on olnud eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli asutamine 1999. a. Aastal 2000 valiti õppetooli professoriks K. Pajusalu.
annaabi.ee 
