ka aine aatomituumad, mille tulemusel muutuvad nii aine füüsikalised kui ka keemilised omadused. Purunevad keemilised sidemed aines, mille tulemusel see muutub nõrgemaks, soodustades seega selle aine korrosiooni. Peale selle võivad muutuda ka aine mehaanilised, optilised kui ka elektroonilised omadused. Nii inimese kui ka konstruktsioonide ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud kahjustuste ulatus sõltub saadud radiatsiooni doosist. Kiirgusdoosi hindamiseks võeti kasutusse dosimeetrid. [1] 1. AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [3] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse mõju. [3] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst
määratakse erinevaid radionukliide. Teiste analüüside osakaal on aastati erinev. Kvaliteedi tagamise ja kontrolli eesmärgil võtab laboratoorium osa rahvusvahelistest võrdlusanalüüsidest ja professionaalsustestidest. Alatest 2005.aasta aprillist on laboratoorium, kui katselabor, akrediteeritud. Gamma-spektromeetrilise analüüsi valdkonnas vastav laboratoorium ISO17025:2005 nõuetele. [] Illustratsioon 7 Erinevad dosimeetrid Illustratsioon 8 2003.a erinevate analüüside osakaal ( http://www.envir.ee/kiirgus/image/2.jpg ) Illustratsioon 9 Tsernobõli tuumaelektrijaama reaktor pärast katastroofi (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/1/1b/Chernobyl_Disaster.jpg ) RADOON Tegemist on loodusliku radioaktiivse gaasiga. Ta on värvitu ja lõhnatu ning kuulub intergaaside hulka, see tähendab, et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Radoon võib
teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus
teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus