avatud on innaajal ja sünnituse vältel. Siseehitus: Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest. Lihaskest (müomeetrium) Limaskest (endomeetrium) veresoonterikas, paks, esinevad longitudinaalkurrud, seal paiknevad emakanäärmed. Asend ja kinnitumine: Emakakeha ja –sarved paiknevad sooleosade vahel, emakakael ulatub vaagnaõõneossa. Emakas kinnitub naaberstruktuuride külge järgmiste sidemetega: 1) Emakakinniti (mesometrium) abil vaagna dorsaalsele seinale. Emaka-, munajuha- ja munasarjakinniti moodustavad emaka-laisideme (lig. latum uteri) 2) emaka-ümarsideme (lig. teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse. Tupp (vagina) Funkts: Paarituselund, sünnitustee loote väljutamisel Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni. Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne sein (paries: dorsalis et ventralis) Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala Ehitus läbilõikes:
ainult pöial) · Dorso-ventraalse (käeselg-peopesa) telje areng ja peamised faktorid Dorso- ventraalse telje areng määratakse ektodermi poolt. Dorso-ventraalse telje määramisel on eriti oluline Wnt7a geen, mida ekspresseeritakse dorsaalses jäsemepunga ektodermis. Dorsaalses mesenhüümis aktiveerib ta Lim1 geeni, mis spetsifitseerib dorsaalsete rakkude diferentseerumise. Kui Wnt7a eemaldada, siis see põhjustab jäsemes ventraalsete struktuuride tekke dorsaalsele poolele ehk dorsaalne pool saavutab ventraalse identiteedi. Lim1 funktsiooni vähenemine/kadumine inimesel põhjustab küüs-patella sündroomi (küüs pole nii arenenud ja patella on väiksem). · Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Selleks, et autopood välja kujuneks, on oluline apoptoos- õigel ajal peavad teatud rakud tulevaste sõrmede vahelt kaduma/ surema, et tekiksid normaalsed sõrmed. Signaal autopoodis toimuva apoptoosi jaoks tuleb BMP valkudelt
Vistserosensoorne tsoon - põhiliselt substantia intermedia’s - tuumad puuduvad, sest neuronikehad on hajutatult Vistseromotoorne tsoon - substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10) sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11) parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon - paikneb ventraalsarves - Nucleus dorsomedialis (B12) – dorsaalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventromedialis (B13) – ventraalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventrolateralis (B14) – jäsemete vöötme ja proksimaalse osa lihastele - Nucleus retrodorsolateralis (B16) – jäseme distaalse osa lihastele - Nucleus centralis (B17) – peamiselt diafragmale Valgeaine - müeliinkattega närvikiud, mis moodustavad juhteteid - vahetult hallaine ümber paiknevad fasciculi proprii (B1)
ning lõpuks väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalne (käeselg-peopesa) telg määratakse ektodermi poolt. Faktoridest on olulised Wnt7a ja BMP-id. Wnt7a, mis ekspresseerub dorsaalses ektodermis, aktiveerib Lim1-geeni dorsaalses mesenhüümi. Lim1 spetsifitseerib dorsaalsete rakkude diferentseerumise. Wnt7a puudus jäsemes põhjustab ventraalsete struktuuride tekke dorsaalsele poolele ja Lim1 puudus tekitab dorsaalsete poolte ventraliseerumise. Ventraalsel poolel ekspreseeitakse BMP 4 ja 7. Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Apoptoos on vajalik sõrmede-varvaste ja liigeste arenguks. Teatud arengujärgul suunatakse sõrmede ja varvaste vahelised rakud apoptoosi – tagatakse sõrmede ja varvaste lahknemine. Apoptoos toimub nekrootilises tsoonis. Apoptoosi signaliseerivad BMP valgud (BMP2,4,7)
rebendit. Pärast kalluse normaalset arengut, võib luud ümbritsev pehme kude olla kokku surutud või katki kulunud luule tekkinud lisa kalluse liigutamise tõttu. Seega on fraktuuri lähedal olev iga pehme kude luumurruga seotud. Näiteks pöidla pikk sirutajalihase kõõlus on väga aldis rebenema pärast kodarluumurdu (Collesi murd- lad.k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • Osteoartroos. Muutused liigespinnal, biomehaanilise stressi muutused või luu pikkuse muutused pärast luumurdu suurendavad liigeste kulumise, liigest ümbritsevate
endodermiks ja see mis ühenduses trofoblastiga nim. parietaalseks endodermiks Gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkimisega epiblasti posterioorses osas Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja kahepaiksete dorsaalsele blastopoori ülahuulele) Hilises gastrulas on eristatavad aksiaalne e seljakeeliku mesoderm, mis pärineb sõlme regioonist, paraksiaalne e somiitide mesoderm ürgjuti aterioorsest osast, külgplaadi mesoderm ja vahelmine 32 mesoderm keskmisest osast ning ExM (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast AVE paikneb tulevases anteriooreses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule
annaabi.ee 
