Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14.saj, lõpetatud 19.saj) Renessanss: Villa Rotonda (16.saj) San Marco raamatukogu (16
Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj St Stefanose katakomb, 2.saj; Püha Domitilla katakomb, 2. saj; Sta Sabina basiilika Roomas 4.saj; Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4 saj. Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitused. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11.
mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Mõningase vahemaa tagant laienesid käigud ühele perekonnale kuuluvateks ruudukujulisteks hauakambriteks, mille seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4. saj Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitised. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 10
nelinurksete avade kaudu, seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Hilisemal ajal, 4.-8.saj. laiendati hauakambrid kabeliteks (cryptae). Tufist raiuti välja algeline kooriruum, piiskopitool, pingid preestrite jaoks, kaks sammast ja neid ühendav võidukaar. Nii kujunesid katakombid oma erinevate osadega sakraalehituste algseks prototüübiks. Tuntumaid katakombe on Roomas Püha Calixtuse, Püha Priscilla, Püha Domitilla (kõik 2.saj.). Alates 3.sajandist, kui kristlasi enam taga ei kiusatud, kogunesid nad oma kombetalitusteks tavalistes elamutes, mille peristüülõue avanesid palvetussaal ja baptisteerium e. ristimiskoda. Taolistel palvemajadel puudus ühtne ehituslaad . Varakristlik arhitektuur hakkas arenema alates 313.aastast, kui Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks. Järgnevate poolteise aastasaja vältel (kuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
