linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m) sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim 2 paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste linnuskloostrid Kärknas ja Padisel. Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt. Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi. Ülejäänud kaheksa kloostrit tegutsesid edasi tänu vasallkonna ja Liivi ordu protektsioonile kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses täielikult vasallide tütarde varjupaigaks ja kasvatusasustuseks reorganiseeritud Miikaeli nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel
(kerjusmung riidest asusid Tln., alandlikku a-ordu) kuued Trt. ja s ja alates hallid Rakveres) 14.saj. vennad), haridus harvem pruunid dominiiklase 1216.a Dominicu must kuub linnades keskenduti d . s (Hisp.) (=mustad (Eestis Tln., hariduse (kerjusmung vennad) Trt., 16.saj. andmisele a-ordu) Narvas) ja usu levitamisel
Padisel 540 oma munkadele oli seadnud. Selle Tallinnas alusel tahtsid nad elatuda ainult oma Tartus kätetööst, lükates tagasi sissetuleku benefiitsidest, tollidest, rendisest ja intressidest. dominiiklase Tallinn (Püha Katariina Jutluste ja õpetuse abil katoliku usu d klooster) tugevdamine Tartu Narva Tartus frantsisklase Rakveres Järgida reegleid, mida tuntakse "Püha Frantsiskuse d reeglite" nime all Viljandis augustiinlase Pirital d
Jutlus sisaldas kolme allegooriat seoses malega, millest kaks olid tsitaadid Pariisi teoloogi Johannes Gallensise töödest. Järgmine maleajalooline jälg on pärit ajavahemikust 13281330, kus Liivi ordu ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14. 15. sajandil jõudsid uued reeglid tõenäoliselt ka Vana-Liivimaale, kuid täieliku