Kuid erinevalt enamustest inimestest, kes peavad sellist eluviisi äärmuslikuks, leidub mitmeid kohalike naisi, kes peavad oma meessoost esindaja nõuet hoopis hoolimiseks. Leides, et selline käitumine on üllas ja tagab nendele kaitse ning näitab üles hoolimist ja armastamist. Nende naiste arust on Läänes levinud väär arvamus, pidada tingimusteta armastust äärmuslikuks meeste domineerimiseks ühes riigis. Viimaste aastakümnete jooksul on hakanud naiste staatus SaudiAraabias oluliselt muutuma. Alates 2011 aastast on naistel võimalik valimistel hääletada ning alates 2015.aastast on võimalus kandideerida kohalikel valmistel. SaudiAraabia naised moodustavad 13% riigi kogu tööjõust, mis on küll väike protsent, kuivõrd on Saudi Araabias naissoost ülikooli lõpetajaid rohkem kui meessoost
pealmaaosade rakkude väiksema tundlikkusega IAA suhtes. Need piirkonnad, kus IAA kuhjub, kasvavad kiiremini. Võrsete väiksemat tundlikkust auksiini suhtes võib seletada ka erinevate signaali ülekande ahelatega. ABP1 (IAA retseptorvalk) ja AUX (IAA rakkudesse transpordi valk) mutantidel on gravitroopne reaktsioon juurtes pärsitud, aga pealmaaosades mitte. Apikaalne domineerimine Tipupunga külgpungade arengut inhibeerivat toimet nimetatakse apikaalseks domineerimiseks. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungad puhkevad. Kui eemaldatud tipupung asendada IAA-d sisaldava agarplokiga, külgpungade arengut ei toimu. Oletatakse, et tipupunga kõrgem IAA kontsentratsioon muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA kontsentratsiooniga tipupungas kaasneb ka kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. Külg- ja lisajuurte tekke soodustamine Kuigi peajuure pikenemine kõrgematel IAA kontsentratsioonidel on pärsitud, need
Üks kindlamaid võimalusi võimu saavutamiseks diskursuse kaudu on korrata, et teadmised on muutumatud ja kehtivad kõigis olukordades. Kordamine (rituaali tähtis aspekt) on vaieldamatult vajalik asjatundlikkuse kinnitamiseks (Fox 1993a). Diskursusest või teadmistest tulenevat võimu kasutatakse juhtimiseks, kamandamiseks ja liidrikoha kättevõitmiseks. Teadus on kõige tähtsam näide teadmistest ja/või diskursusest, mida kasutatakse liidrirolli saavutamiseks ehk domineerimiseks. Teadus koosneb teadmistest ja võimust. Meie ajal piiritlevad loodusteadused inimese koha looduses ja ajaloos ning määravad ühiskonnas domineerimise võimalused (Haraway 1991: 43). Arutluses võimu üle uurib Michel Foucault võimu mõju kohtadele, kus see tegelikult ilmneb, mitte laiemas ja abstraktsemas skaalas, nagu näiteks riik või seadused. Ta ütleb, et võim lokaliseerub indiviididele avaldatud mõju kaudu (Fox 1993a). Ka Jacques Derrida tegeleb regionaalse ehk lokaalse tasemega
ja kaudselt kandma saaste-, toorme- ja transpordiinfrastruktuuri kulud; 5. Riigid otsustavad, milliseid majanduslikke protsesse võib monopoliseerida ja millisel määral; 6. Riigid kehtestavad makse; 7. Riigid võivad oma piirides tegutsevate ettevõtete võimalustele avaldada mõju riikidevahelises süsteemis. Tugevatel riikidel on ühine huvi toimiva maailmasüsteemi hoidmiseks. Samal ajal on tugevatest riikidest igaühel huvi selles süsteemis domineerimiseks ja seega need võistlevad selle nimel omavahel. Selles vastuolulises võistluses on eriline roll poolperifeersetel riikidel. Nende riikide eesmärgiks on vähemasti oma positsioon säilitada, lootuseks aga tootmise, kapitali akumuleerimise ja sõjalise võimu hierarhias tõusta. Pool-perifeersed riigid peavad oma liitlaste üle tuumikriikide seas otsustama kiiresti ja ettevaatlikult kuna hierarhias tõusmises võistlevad need peaasjalikult üksteisega