vahendeid kasutades. Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Õpikeskkond 1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid. 2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal. EAS, 2007; Kommunistlike reziimide kuritegudest, õppematerjal. Infotrükk, 2009). 5
Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv, sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950. märtsipleenumi stenogramm. Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud, sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Korraliku allikaväljaande väljaandmine on väga mahukas tegu. Neljandaks on väga oluline arhiivinduse teisenemine ja see muutus on olnud ka väga kiire protsess. Ei tekitatud mingeid eriarhiive. Eesti arhiivindus on kõige avatum teadusmaastikus, just eriti 90. aastatel. Polnud mingeid sisulisi piiranguid
EestiLäti piiri loomine: Magistritöö. Tartu, 2010. 4 piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996.6 Palju abi oli publitseeritud allikatest, millest olulisimaks osutusid dokumendikogumikud Eesti ja Läti suhted 192019257 ja Eesti sisepoliitika 19211929.8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi on appi võetud Valve Saretoki kaheköitelise mälestusteraamatu Läbi uduliniku9 mõlemad osad ning hulgaliselt uudisnuppe tollasest kohalikust ajakirjandusest. Kasutusel olnud
…Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Kohalikud arhiivid Mujal maailmas: Välis-Eesti arhiivid: Balti arhiiv (Stockholmis); teiste riikide arhiivid, kitsamate teemade puhul (eelkõige lähinaabrite, aga ka suurriikide arhiivid, mis kajastavad riigi välispoliitilist tegevust) Publitseeritud allikad (meil ei ilmu väga palju 20. saj teist poolt kajastavaid publikatsioone kahjuks, sest meie teadussüsteem ei soosi sellist publikatsiooni, seda ei arvestata eriti teadustööna): Dokumendikogumikud: metsavendade tegevus, hävituspataljonide tegevus, vastupanuliikumised. Üksikdokumentide publikatsioonid. Mälestused: mõned teemad hästi kaetud – küüditamised, vastupanuliikumised. Palju on kogutud ja tallel mäluasutustes, eelkõige Kirjandusmuuseumis. Bruno Sauli mälestused on kõrgemate võimukandjate mälestustest ilmunud, ent ajaloolastele see info eriti midagi ei paku (olulisi asju on puudu jms). Arnold Rüütli mälestusteraamat.
annaabi.ee 
