PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, para...
lahenduse. Naine kui ,,viimistlemata mees" allub mehele perekonnas, mille telos on järglaste saamine, ja on poliitikast väljaspool. Inimesed on loomult, kaasasündinud võimete järgi, ebavõrdsed. Polis aga on võrdväärsete võrdõiguslik ühendus. Naised, lapsed, orjad ja välismaalased ei kuulu poliitilisse ellu. (Aristotelese tollasest faktilisest olukorrast lähtunud ja filosoofilise õpetuse tasemele tõstetud käsitus naisest omas hiljem olulist mõju ristiusu dogmades ja kombestikus.) Aristoteles klassifitseerib teadused nende käsitlusobjektide olemise (ontoloogilise) eripära ja uurimise eesmärgi alusel kolme rühma. 1. Teoreetilised teadused: teoreetiline filosoofia, füüsika ja matemaatika. Need teadused käsitlevad asju, seoseid ja omadusi, mille muutumise põhjused on neis endis ning mis kestavad alati ja on üldised kõigile seda tüüpi nähtustele. Neis teadustes saavutatav
ümberlükkatav. Libateaduses ei lükata midagi ümber. Tõenduskatsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusväärsus – Katseid saab teha üha uuesti ja sellest areneb välja statistiline usaldusväärsus. Libateaduses aga toetutatakse üksikjuhtumitele. Selgelt näidatud kehtivuspiirid ja kooskõla fundamentaalsete loodusseadustega – libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja tegeletakse „olemasoleva tõestamisega.“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri?
ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele. 5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond(mõistuse esiletõstmine tahte ees, rõhutatakse Jumala tahet – see on õiguse ja seaduse ürgne põhi), Aquino Thomas (1225-1274) – „Summa Theologica“ Skolastikud lähtuvad põhimõttest, et teadusele moodustavad aluse kristlikes dogmades leiduvad tõed. AT tõstab esile loodusõiguse tähtsust . Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus – tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. Seadus – mõistuslik korraldus üldiseks heaoluks, mis on teatavaks tehtud selle poolt, kelle ülesanne on ühiskonna eest hoolitseda. Skolastikud – õiguse kujunemises on otsustav tähtsus ka rahval. Õigus kehtib kui kõrgeim
olenemata inimese soost või rassist. Jung selgitab, et siin leidub sarnasus ka bioloogiliste instinktidega. Nende olemasolu organismis ei tõesta miski enne, kui nad konkreetsel moel avalduvad. Jungi nägemuse kohaselt on erinevaid arhetüüpe sadu. Mõned neist on lihtsalt sagedamini avalduvad. Nende hulka loeb ta ka ettekujutuse Jumalast, mis on levinud pea kõikjal ning millel siis samuti peab olema teadvustamatuses mingi tekitaja. Ka mitmeid kristlikes dogmades formuleeritud kujundeid peab Jung arhetüüpseteks. Hea ja kuri on arhetüüpsed mõisted, kuna neid kehastavaid tegelasi leidub kõikides pärimustes ning miski nende kontseptsioonide olemuses on kõigile inimestele kergesti mõistetav. Neist asjadest sel moel rääkides ei pea Jung silmas seda, et kuna taolised kujundid ilmnevad psüühikasiseselt, siis on nad kunagi ürgalgsetel aegadel välja mõeldud ning neil ei ole vastet tegelikkuses, vaid nad elavad ainuüksi inimese meeles
annaabi.ee 
