Filosoofide teooriad veetlesid Lukianost kriitilise sisuga kui vahendiga võitluses usundiliste ja moraalsete eelarvamuste vastu. Kasutasvabalt eri koolkondade ideestikust laenatud argumente, ilma et ta ühegi suunaga täielikult ühineks. Lukianose satiir omandab nüüd filosoofilise kallaku. Satiiri objektideks on stoikude õpetused jumalikust hoolest ja oraakleist, religioosne ebausk, vara-ja võimuahnus, rikaste veidrused, filosoofide dogmaatilisus, nende ebaväärikas eluviis, edevus ja kadedus, nägelemised ja orjameelsus. Oma tegevuse sellel etapil kasutas Lukianos populaarfilosoofilise kirjandusele omaseid zanre, otsides ühtlasi võimalust koomilise elemendi sissetoomiseks filosoofilisse dialoogi. Eeskujuks küünik Menippose teosed, mitme aasta jooksul kirjutas L terve sarja tema stiilis filosoofilisele kirjandusele omaseid zanre, otsides võimalust sisse tuua ka koomiline element.
· Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat? · Spekulatiivsus teoloogia ning filosoofia · tugineb mõistusele, mitte autoriteedile teadus ja filosoofia · sisaldab kõiki täpseid teadmisi teadus · dogmaatilisus teoloogia Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.
Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil. Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele, mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus.
mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris seksuaalteooria juures Freudi dogmaatilisus, mida ta mõistis kui soovi kahtlemist jäävalt maha suruda ning oma võimu kehtestada. ,,Ma mäletan nõnda elavalt, kuidas Freud mulle ütles: ,,Mu armas Jung, tõotage mulle, et iialgi seksuaalteooriast ei loobu. See on kõigest kõige olulisem. Vaadake, me peame sellest dogma, vankumatu kantsi tegema." Seda ütles ta mulle kirglikult ja sellisel toonil, nagu ütleks isa: ,,Ja nüüd tõota mulle, armas poeg: sa käid igal pühapäeval kirikus!"" (JUNG 2004:143)
annaabi.ee 
