sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus Skeemikogumik lk 10. Karistusõigusdogmaatika – tegeleb karistusõiguse mõistelise struktuurse sisuga. Kõigel on oma kindel koht. Ühes riigis saab olla ainult üks dogmaatika. Dogmaatika õppimine tähendab tuupimist. Dogmaatikas ei vaielda asjade üle, on nagu on! Dogmaatikas pole kohta õiglusel. Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus. Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust. Maailmavaateliste vaidluste tallermaa.
Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 31- 33 15 Sealsamas, lk 30 Põhjuslik seos tähendab ühe nähtuse ( tagajärje) põhjustamist teise nähtuse ( teo) poolt. Põhjustamine seisneb mateeria, liikumise või teabe ülekandumises ühelt nähtuselt teisele. Lisaks loodusliku põhjuslikkuse tuvastamisele tuleb tagajärje põhjustamine tegijale ka juriidiliselt omistada, mis toimub vastavalt dogmaatikas käibivatele kausaalsusteooriatele üldlevinud on vajaliku tingimuse ehk conditio sine qua non teooria.16 Selle teooria kohaselt peab põhjus olema tagajärje saabumise määravaks tingimuseks ehk ilma vastava põhjuseta ei ole võimalik tagajärje saabumine. Selle fundamentaalseks ideeks on, et loodusseadustest tingituna eelneb põhjus alati tagajärjele. Kui nähtuste vahel ei ole vältimatut seost, siis on tegu lihtsalt nähtuste
põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Siin kohtuvad korraga kogumi kolm süstemaatilise argumentatsiooni aspekti: prejuditsiaalselt pannakse komparatiivse argumendi abil alus ühele printsiibiargumendile. 4) Üldised praktilised argumendid puudutavad põhiõiguste dogmaatikas sageli riigi ja ühiskonna põhiküsimusi. Näiteks otsustatakse omandivabadust tõlgendades muu hulgas ka küsimus, kas ühiskonnakorraldus peab vastama pigem liberaalsetele või sotsiaalriiklikele printsiipidele. 17 18 NB! VÕRDLUSED Savigny grammatiline element: veel filoloogiline, keeleline tõlgendamise lähtealus on seaduse sõnastus. Absoluutne argument, selleta on tõlgendamine võimatu.
põhjuse oma algse loomuse eristamiseks kaheks pooluseks - Kurat ehk Lutsifer kui ,,tume" poeg ja Jeesus kui kõige hea kehastus ,,hele poeg." Peale Jeesuse missiooni lõppu siin maa peal saab inimestele osaks Teesi (Kristus) ja Antiteesi (Kurat) Süntees - Püha Vaim. Temas on müstilisel moel Kurja ning Hea omavahelised leppimatud vastuolud ühendatud. Nõnda pooldab Jung nii psühholoogias kui teoloogias neljaseid struktuure, lugedes neid ,,kõikehõlmavateks". Kristlikus dogmaatikas tähendaks see Jumala kolmainsusse - Isale, Pojale ja Pühale Vaimule - Kuradi lisamist, et pilti ,,täielikuks" muuta. Jungi mõistetesüsteem kujutab endast koherentset ning terviklikku maailma. Ta soovib eraldi hoida empiirilise psühholoogia ning metafüüsilist teoloogia maailma. Siiski on need tema käsitluses ühendatud paljude varjatud ,,traagelniitidega." Üldistatult öeldes - Jung vaatleb teoloogiat läbi oma analüütilise psühholoogia prisma
annaabi.ee 
