K.) Ltd. (ADR)" 48 "Linktone Ltd. (ADR)" 49 "ZTE Corporation" 50 "China Unicom (Hong Kong) Ltd." 51 "China Mobile Ltd." 52 "City Telecom (H.K.) Ltd." 53 "PCCW Limited" 54 "Tata Communications Ltd." 55 "ZTE Corporation (H Shares)" 56 "Linktone Ltd" 57 "Hutchison Telecom Intl. Ltd. (ADR)" 58 "KongZhong Corp. (ADR)" 59 "Ku6 Media Co., Ltd. (ADR)" 60 "China Motion Telecom Intl. Ltd" 61 "TELUS Corporation (USA)" 62 "BCE Inc. (USA)" 63 "PT Indosat Tbk (ADR)" 64 "Sohu.com Inc." 65 "NTT DoCoMo, Inc. (ADR)" 66 "Alcatel-Lucent" 67 "Fiberhome Telecommunication Tech.Co.Ltd" 68 "Sunwave Communications Co.,Ltd." 69 "Shanghai Potevio Co Ltd." 70 "Ningbo Bird Co. , Ltd ." 71 "Nokia Oyj" 72 "Telefonica SA" 73 "Swisscom AG" 74 "Telenor ASA" 75 "Sibir'telekom OAO (ADR)" 76 "Uralsvyaz'inform OAO" 77 "VolgaTelekom OAO (ADR)" 78 "AFK Sistema OAO (P)" 79 "AFK Sistema OAO (EDR)" 80 "Sibir'telekom OAO" 81 "Uralsvyaz'inform OAO" 82 "Bashinformsvyaz' OAO (P)" 83 "Moskovskaya gorodskaya tel. set' OAO"
Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas see tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili
5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s
tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 4G peaks realiseerima 3G tehnoloogiate täiustatud versioone (parendatud multimeedium, sujuv voogvideo, universaalne juurdepääs ja porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti
tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 4G peaks realiseerima 3G tehnoloogiate täiustatud versioone (parendatud multimeedium, sujuv voogvideo, universaalne juurdepääs ja porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G
sajandi kestel on tekkinud palju maastikke, mis on küll kasutajale praktilised ja meeldivad vaadata, aga mis on kummaliselt tühjad, ilma sügavuse, tähendusteta jms. Nõnda tekkis MoMo kriitika ning postmodernistlik maastikukontseptsioon. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (õppetooli raamatukogus). Kalm, M. 1998. Eesti funktsionalism. Reisijuht. Tallinn: DOCOMO-Eesti. Modern Park Design. Recent Trends. 1995. Bussum: Uitgeverij Thoth. (õppetoolis) MODERNISMIAJASTU AIAD-PARGID JA NENDE KUJUNDAJAD (tabeli valik on mittetäielik) pargid/aiad pargiarhitektid Prantsusmaa Jardin d'eau et de lumiére (1925) Gabriel Guévrékian Villa Noailles 1927, Hyères "
annaabi.ee 
