Iga mittepööratava N protsessi N 0 = vi Ai ; ni = ni , 0 + vi ; dni = vi d ; dH = H i dni ; dH = H i vi d = d H absoluutne null. Absoluutne null on võrdne 273 kraadi Celsiusega . See on teoreetiline punkt, mille juures ideaalgaas jaoks,mille suuna määravad T (sys) ja T(sur) Tsys Tsurand qsys 0 täidaks null ruumala. 2. Energia. Töö. Soojus. Seos nende vahel
New Media Economy Social media information and data collection and security In this brief essay, i would like to focus on the social media platforms in our moren society. How people use them, what kind of information we give away, what companies will do with this. Information sharing and data protection has become very popular theme in the recent few years. People care more about their privacy and avoid „big brother“ foreshadowing. It is important to know what social media platforms promise and are they really going to keep it. Users should think about what they share and what kind of information they generate. Because it is all recorded and some info can be traced back to real people. Privacy and data protecion topics are becoming more and more important and the amouts of data generated is becoming larger. When wrongly access this kind of data, a lot damage could be done by criminals. Users privacy settings should be reviewd and ...
Eeldame reaktsiooni aA+bB=dD+eE N 0 i Yi ni ni0 i # i0 ni0 on aine hulk ajahetkel null ja ni on aine hulk mingis ajahetkes. ni on väljendatud moolides, i dimensioonita suurus, moolides. # Reaktsiooni kiirust võib defineerida d# 1 dnA 1 dn B 1 dn D 1 dn E dt a dt b dt d dt e dt dn i i d # dni i d # ja dt dt Tavaliselt kasutatakse mahulist kontsentratsiooni mol/l osakeste arvu n asemel ja väljendame reaktsiooni kiirusekonstantses ruumalas V d d # 1 1 dn i r dt dt V i V dt = #/V n d i V dc i Kui V on kontsantne, siis dt dt
i-nda ainepunkti jaoks kirjutatuna saame: Fi = d(mivi)dt. Millega võrduks paremal pool võrdusmärki olev tu-letis, kui seal asendada liikumishulk impulsimomendiga? dN i/dt= =d(ri*mivi)/dt=dri/dt* mivi+ ri* d(mivi)/dt= ri* Fi. Et ri on pöörleva punkti raadiusvektor, siis selle tuletis on ainepunkti kiirus vi. Esimene vektorkorrutis võrdub nulliga, sest paralleelsete vekto-rite vektorkorrutis on alati 0(sin0 0=0). Teine annab korrutise ri* Fi, mis on jõumoment. Järelikult Mi=dNi/dt. Summeerides üle kõigi ainepunktide süs., saame paremal, tuletise märgi all, keha kogu im-pulsimomendi N= I ja vasakul- kehale mõjuvate välisjõudude momendi M. Sisejõudude momentidele vastavad liikmed koondu-vad summa välja Newtoni III seaduse põhjal. M = d(I)/dt. Saime täpselt sama kujuga valemi, millest lähtusimegi. Tähistused on ainult teised. Saadu on pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Ta-valiselt märgitakse see üles nii: d(I)= M dt.
J d"f E;'339 ';J= ro j-HsE:€E ^^-^ ,lrt= 'P H i-qg:tg5-E rs€ ,)J--{iAA-dNi 'Q v z : r : O-'- .= tr ,? r-- i.€ j o^ H d'=a r . o= ^--O nj-v b ?;i s : u) ni a =h.,1 cd,l bo:f -c cs:=.:45'=:u==qr = * I F F
annaabi.ee 
