komponenti kui ka ühtluse komponenti. Diversiteet sisaldab endas taksonoomilise rikkuse ja ühtluse komponenti. Diversiteedi indeks on mõeldud selleks, et saada mingi numbriline tulemus, kus kajastuksid korraga mõlemad. Ajalooliselt kõige vanem viis korraga kahte asja mõõta on nn Simposoni indeks, mis oma loomult on antidiversiteedi või dominantsuse indeks. See mõõdab midagi, mis on diversiteedile vastupidine, oma kujult on väga lihtne. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur. Gini ehk diversiteedi indeks mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist. Kõige mõistlikum on diversiteeti mõõta HIlli perekonna indeksitega, mida on mitu, et oleks võimalik valida sobivaim. Matemaatikas on perekonnaks mingisuguse valemi või reegli erijuhtumid. Hilli perekonna indeksite üldkuju on N a, kus
järjekorras(ei mõõda midagi). Viimane on liik nr S(liikide arv). Y-telg mõõdab liikide logaritmilist ohtrust. Saame monotoonselt langeva graafiku(mitte kunagi ei tõuse). Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus. Kui langeb kiiresti siis ühtlus(E) väike, kui aeglaselt siis ühtlus suur. Nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks. 17.04.09 Diversiteediindeksid Diversiteet jaguneb taksonoomiline asi ja ühtlus. Simpsoni indeks mis oma loomult on dominantsuse indeks. Mõõdab midagi mis on diversiteedile vastupidine. Tähistatakse lambdaga. Valem. Liikide esinemistõenäosuste summa. Näitab tõenäosust et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist. Gini indeks. D=1-lambda. Näitab tõenäosust et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on erinevast liigist. Hilli perekonna indeksid. Na kus a=0,1,2. Valem. Mida suurem on a seda... N0=S N1=eH' kus H' on Shannoni valem vms. N2=1/lambda E2,0=N2/N0 N2 on väiksem või võrdne N0 1
liigirikkuse komponenti kui ka ühtluse komponenti. Diversiteet sisaldab endas taksonoomilise rikkuse ja ühtluse komponenti. Diversiteedi indeks on mõeldud selleks, et saada mingi numbriline tulemus, kus kajastuksid korraga mõlemad. Ajalooliselt kõige vanem viis korraga kahte asja mõõta on nn simpsoni indeks, mis oma loomult on antidiversiteedi või dominantsuse indeks. See mõõdab midagi, mis on diversiteedile vastupidine. Oma kujult on väga lihtne, tähis: , see on liikide esinemistõenäosuste ruutude summa. S -liikide arv koosluses, i on i-nda liigi esinemistõenäosus. näitab tõenäosust, et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur. Gini ehk diversiteedi indeks D=1- mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist.
geenidega. See näitab, et neil on olulie roll geeniekspressioonis. • 21 trisoomia – downi sündroom, X monosoomia – Turneri sündroom, XXY – Klinefelteri sündroom – kindel kliiniline tagajärg, kuid paljudel siiski seda pole. Koopiaarvult stabiilsed regioonid on tundlikud ning nedes on CNVde esinemine tõenäoliselt seotud haigustega. • • CNV-de effekt indiviidi genoomi funktsioonile (s.t. ka populatsiooni fenotüübilisele diversiteedile): polümorfsed CNVd ja normaalne fenotüübiline varieeruvus; patoloogilised struktuursed ümberkorraldused (tüüpiliselt >1 Mb) ja genoomsed haigused • • Genoomsed haigused – suured CNVd, jäävad 1-100 Mb vahemikku. Nt Downi sündroom, 21 kromosoomi trisoomia. Cri du Chat sündroom 5 kromosoomis deletsioon (u 10 Mb). • Normaalse fenotüübi CNV-d – CNVd, mis on normaalse fenotüübilise variatsiooni aluseks jäävad vahemikku 10 kb – 1Mb
annaabi.ee 
