Lähedal olevate esemete vaatlemiseks lääts kumerdub. See toimub tänu ripslihaste kontraktsioonile, kusjuures Zinni ligamendid otstes/külgedel lõõgastuvad. Lähedal olevate esemete vaatlemisel pupill mõnevõrra aheneb ja silmamunad konvergeeruvad. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel on vajalik, et lääts lameneks, selleks ripslihas lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1 Lühinägevus lühinägevuse korral tekib kujutis mitte täpselt võrkkestal vaid võrkkesta ees. Lühinägevuse korral on lääts suurema kumerusega, murrab kiiri tugevamini. Lühinägemise korrigeerimiseks kasutatakse kaksiknõgusaid prilliklaase. Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine
Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad. Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem Kaugnägevus kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille kujutis tuuakse ettepoole) Vanematel inimestel lääts muutub vähem elastsemaks vaja prille!
Võib Bloom ja Rett sündroome põhjustada. 5. Terve genoomi duplitseerimine – on olnud oluline keelikloomade evolutsioonis. Osad duplitseeritud geenid on muutunud pseudogeenideks, kuid paljud on funktsionaalsed • • Kogugenoomi duplikatsioonid selgroogsetel, taimedel; materjal ‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu genoomi funktsioonile 1. Geeni duplikatsioon üks koopia akumuleerib mutatsioone üleliigne koopia vaigistatakse või omandab uue funktsiooni 2. Bifunktsionaalse geeni duplikatsioon mõlemad koopiad akumuleerivad mutatsioone funktsioonide jagunemine, üks geen saab ühe ülesande teine teise 3. Unifunktsionaalse geeni duplitseerimine üks koopia
ajalooliselt toimunuile, nende v¨a¨artus v~oiks pigem seisneda v~oimaluses siduda raskesti u¨hendatavaid t¨ahendusv¨alju. P~ohim~otteliselt saab ju ka meeldevaldselt u¨hendada suvalisi t¨ahendusi, kuid ilma sisemistesse vastu- oludesse takerdumata muutuks see nii komplitseerituks, et algselt atrak- tiivne meelevaldsus kaotab igasuguse m~otte. Loodan, et k¨aesoleva osaga suutsin osutada j¨argmist. 1. Kanji t¨ahendused on oluliselt divergeeruvad. 2. T¨ahendused on seostatavad kanji morfoloogiaga (juhul kui see on korrektne!). 3. Morfoloogia annab t¨ahendustele arenguloogilise telje. 43 Siinses skeemis on u ¨ks suur n~ork koht, nimelt eeldus, et kasutatud Shira- kawa morfoloogia on korrektne. Samas pole selle ~oigsuse kontrolliks senini mingit muud meetodit kui m¨argiruum ise, mis loogiliselt viib v¨aiteni: