Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
lähedase ajani kolme kõige olulisemasse pöördepunkti elus: sündi, seksi ja surma. Kui vaadelda eri kultuure ajaloos, siis kõik nad sakraliseerivad nimetatud elupunktid ja, mis peaasi, õpetavad, mis on sün- dimine, uue elu loomine ja kuidas on väärikas elust lahkuda. Inimese tähelepanu oli suunatud olulisele. Enamasti tehti seda väljakujunenud rituaalide kaudu, need olid rõhutatult emotsionaalsed ja jäid hästi meelde. Rituaalid distsiplineerisid, isetegevusele kohta peaaegu ei olnud. Eelkäijate kogemused ja tavade 1 korrastatus olid alati suurema väärtusega kui uudislooming. Lisaks oli väga tähtis initsiatsiooni eksamikompleks. Seda ei saanud läbimata jätta ükski kogukonna liige. Taotluslik on tähelepanu juutide kasvatuskultuurile, kuna see kultuur on ainsana säilitanud
ustavusvanne kuningale. Võitluses protestantlusega lõi katolik kirik jesuiitide ordu, mis koosnes 10 mehest (1640). Valiti kavalad, targad, ilusad noormehed. Valitsejate pihiisad, koolide/kolleegiumide/ülikoolide rajajad, misjonärid. Vaesus, kasinus, alandlikkus. Nad ei kasutanud vägivalda, imbusid õukonda ja hakkasid mõjutama valitsejaid. Reformiti ka katoliku kirikut (Trento kirikukogu), nad lükkasid tagasi reformi ideed. Kuid tagasid korra ja distsiplineerisid kirikut. Indulgentside müük lõpetati, vaimulike hariti paremini, järgiti kõlbelist eluviisi. Felippe II vastureformatsiooni teostaja. Rajas uue pealinna Madridi. Ta korraldas sõjakäigud Inglismaale (katolikluse taastamine, said lüüa) ja Madalmaadesse (katoliikluse taastamine ja oma koosseisus hoidmine, Madalmaade vabadussõda, kuulutasid ens sõltumatusks Hispaaniast). Püüdis takistada usupuhastuse levikut. Inglismaal püüti kukutada Elizabeth I, kuid see ebaõnnestus. 1588 hukkus
Ülikool * euroopastumine ei tähendanud üksnes lingvistilise ja religioosse kultuuri teatud elementide levikud või võimu uute artefaktide kasutuselevõttu ja edasikandumist, vaid ka kultuurivahetuse uute institutsioonide väljaarenemist, *ülikool oli üheks kõige võimsamaks kõrgkeskajal sündinud kultuurilise homogeniseerimise vahendiks. Need olid korporatiivsed, teaduslikke kraade andvad institutsioonid, mille lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi. _ 1300. aastaks oli Euroopa äratuntavalt kultuuriline tervik. Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas
annaabi.ee 
