b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused. a) Vasallide kokkukogunemine nõudis palju aega ja nende ustavuses ei saanud kindel olla. b) Vasallid tahtsid asendada sõjaväekohustuse rahalise maksuga, kuid Euroopas oli ka vaeseid, kes tahtsid ainult sõdida ja tahtsid palgasõduriks saada. c) Rüütlid võisid olla distsiplineerimatud. 5. Rüütlikirjandus. Rüütlikirjanduses esines 3 zanrit: a) Kangelaseeposed- nende eeposte autorid pole teada, teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogia ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja kolmteist ümarlauarüütlit.
Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri pikkusi piike kandev tihedalt koonunud väeüksus nägi eemalt välja nagu turris siil, ja niisuguse üksuse vastu oli ka rüütlivägi võimetu. Palgasõjaväe sünd Rahaliste suhete arenemine ja kuningavõimu tugevnemine oli juba 13. sajandil hakanud sõjaasjandust mõjutama. Pealegi ilmnes feaodaalsel rüütliväel üha uusi tõsiseid puudusi. Rüütlite kokkukutsimine võittis alati palj aega ja uhked vapikandjad olid ka üsna distsiplineerimatud. Peale selle eelistas osa aadlikke sõjakäigule mineku asemel hoopis senjöörile raha maksta. Teisalt aga leidus vaesunud rüütleid, kes olid oma maavalduse kaotanud, ent ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. Uut tüüpi sõjalist jõudu ehk palgasõjavähe hakkasid kõigepealt kasutama ja arendama riikide keskvõimud. Palgasõjaväe hulgas kasvas järk-järgult jalameste osatähtsus: nad olid näidanud,
kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu. (Inglismaa kasutuses) 14. saj Sveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda. PALGASÕJAVÄE SÜND · Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool-
Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi. Jalavägi 14ndal sajandil tõusid esile Sveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard, millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti: turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik
korralik sõjavägi. Ja et seal, kus puudub korralik sõjavägi, ei saa olla häid seadusi, ja seal, kus on korralik sõjavägi, peavad olema ka head seadused, jätan kõnelemata seadustest ja räägin väeteenistusest. Ptk 12 Palgatud ja abiliste vägi on kasutu ja ohtlik ning kui keegi püsibki palgaväele tuginedes võimul, pole tema seisukord eales kindel ega turvaline; sest pole ju palgasõdurite ridades üksmeelt, pealegi on nad auahned, distsiplineerimatud ja truudusetud; nad on vaprad sõprade ringis ja arad vaenlase ees; neil puudub aukartus Jumala ees ja usk inimestesse; su hukk lükkub edasi vaid seniks, kuni viibib rünnak neile; rahuajal röövivad su paljaks nemad, sõjaajal vaenlased. Eelöeldu on põhjustatud sellest, et neil pole muud kiindumust ega muud põhjust, mis hoiaks neid sõjaväljal, kui nende nigel palk, millest ei piisa selleks, et tekitada neis soovi sinu eest surra. Märksa meelsamini