funktsioonis. See võimaldab õpilases arendada eneseanalüüsi, kriitilise mõtlemise oskusi ning harjumust. Tundides õpetaja nõuab, et teda kuulataks ainuüksi seetõttu, et ta on õpetaja. Sellisel õpetajal ei ole oma õpilaste silmis autoriteeti ning ta püüab seda kompenseerida positsiooni ja staatuse rõhumisega. Õpetajal on võimalus luua mängureeglid dialoogis või neid asja selgitamata peale suruda, olla arvamusliider või distsiplineerija, kelle tundides on küll vaikus, aga kus õpitakse olukorda taluma ja oodatakse, millal see ometi lõpeb. Tänaseks peaks olema juba üldlevinud nüüdisaegne seisukoht, et õppimine on õpetaja ja õpilase ühine tegevus, kus õpetaja ei ole ettemääratud asjade äraõpetaja, vaid avara õpikeskkonna kujundaja ning ka ise õppija õppijate hulgas. Õpetaja peab olema liider, kes on tõepoolest võimeline looma olukordi, arendab ja kujundab õpilast. Õpilasel tekib tunne, et ta
Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe.
Armastust küll ülistati aga seda seostati abieluga. Olulisel kohal perekonnas olid muidugi lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid kasvatada ja õpetada ning sisendada neile sõnakuulelikkust ja austust endas vanemate suhtes. Juudi ühiskonna rangelt reguleeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm hoopis teistsugust pilti. Antiikajast leiame seisukoha, et mehe roll peres on olla toitja, hankija, distsiplineerija ja pere üldine juhtija. Naist aga nähti emotsionaalsena. Kaua kestis ühiskonnas arusaam, et mehe seksuaalelu on vaba ja naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üle astumine oli karistatav. Antiik-Kreekas austati ja hinnati naist eelkõige emana, abielunaisele anti kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all,
teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi.
naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits – naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi.