· Julgustada õpilasi mõistma ja arvestama teiste inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne. · Õpetada ratsionaalseid konfliktide lahendamise viise Distsipliiniga ja distsiplineerimisega seotud vanuselised iseärasused · Kooli algus · Algklassid · Põhikool · Keskkool · Ülikool Kolm distsiplineerimise tüüpi · Distsipliiniprobleemide ennetamine · Distsipliiniprobleemidega toimetulek klassis (õpetamine-toetamine) · Distsipliiniprobleemide ravimine Ennetamine on suunatud sellise keskkonna loomisele, kus oleks võimalikult vähe distsipliinirikkumisi. See ei saa olla vaid klassi õpetaja probleem ja ülesanne, on vaja teha tihedat koostööd kolleegide ja lapsevanematega. · Soodsa õppe- ja töökeskkonna loomisel on tähtis kooli kui terviku tasemel lähenemine · Tervet kooli haarav hariduspoliitika erivajadustega (kaasaarvatud emotsionaalsete
lastele selgitama ning aeg-ajalt muutma. 3. Salliv – vanemad, kelle põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud. Teadlased leidsid, et abieluprobleemide tõttu stressis paaridel oli rohkem stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad. Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides. Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros, Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise. Füüsiline ahistamine – tahtlik jõu kasutamine vanema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja
- Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed. Mitteverbaalne suhtlemine, distantsi vähendamine, pilkkontakt (19 sek) Kasuta grupitööd Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. Märgista käitumine, mitte õpilane. Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu kirjeldus. Kehtestav käitumine. Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud.
5. direktiivne kõne: lühike ja viisakas: näiteks Juku võta koolikott lahti; Manni too oma päevik minu lauale; Jaan pane mobiiltelefon käest ära. 6. modelleerimine: kohase käitumise mall. Ütled, osutad, näitad, kuidas saab näiteks Mann nii hakkama, et ei vaata pinginaabri pealt maha. 7. füüsiline sekkumine, isolatsioon Kehtestav distsipliin - see on planeeritud nii, et sekkumine läheb vähemtõsisest tõsisteks sekkumisteks. Planeerides distsipliiniprobleemidega hakkama saamist klassis saame me vaadelda nelja erinevat taset. Vt. lehelt. Kehtestav distsipliin koolis: 1. Võta aeg maha ja saa õpilastega kõigepealt tuttavaks. 2. Jälgi ennast kõrvalt - kuidas sa õpilastega suhtled. 3. Informeeri õpilasi ainekavast ja aineülesannetest ette, tõmba nad võimaluse korral kaasa selle koostamisse. 4. Tõmba õpilasi kaasa selleks, et nad aitaksid otsustada, milliseid reegleid klassis kehtestada. 5
annaabi.ee 
