· Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21
arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva
Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694.aastal Stockholmi kohtu alla kuninga solvamise, kuritegelike kirjutiste ja mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega.
Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga.
Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et Liivimaa tuleb allutada Leedule. 1587.aastast uus kuningas Sigismund III (Zygmunt). 1589.koostatakse Poola-Leedu seimis uus konstitutsioon
Pluss Läti rahva iseloomuomadused. Roseneck rakendas statistilist meetodit, liikumise levikut ja kolletest võimalikud täpset pilti anda. Ei näe süüd baltisaksa võimul ühiskonnas. Teisi agraarajaloolasi: Hermann von Engelhardt töötas pangaasutustes, Liivimaa aadli krediidiseltsis. 1802 keisri toel ja Vene finantseerimise toal lõi maakrediidi asutused, mis pidid soodustingimustel pandi vastu andma mõisnikule laenu. Maapäriseks ostmine ka tänu sellele? Eesti ja Läti distriktid, Eesti osa Tartus, krediiidi peakontor asus viltuse mja kõrval, 1911 bolsevike mõrv krediidipanga keldris. 1941 suvel NKVD kommunistid hukkasid u 200 eestlast Tartu vangla õuel, nt Jüri Vari. Reinhold Stael von Holsteini li Liivimaa rüütelkonna maanõunik, tegeles 19. sajandi ajaloo küsimuste uurimisega, agraarfarmid, artiklid 19. sajandi keskpaiku olnud probleemide kohta. Maanõuniku positsioon võimaldas juurdepääsu materjalidele
annaabi.ee 
