(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04, p 9). Käesolevas kaasuses andis D ütlusi, et B tunnistas C löömist ja et ta nägi B käes rahakotti. Seega ei ole tegemist KrMS § 68 lg-s 5 kirjeldatud olukorraga. Seda põhjusel, et D ei saanud B poolt räägitust teada kellegi teise vahendusel, vaid vahetult B-lt eneselt, samuti nägi D ise rahakotti. (2 punkti) 5. Väidetavad alibit ei pea tõlgendama antud juhul B kasuks. Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks
(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega
„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik et tuleb lähtuda keskmise karistuse printsiibist, seega UNS artikli 74 punkti 1 alusel määrati mõlemale süüdistatavale 9 kuud vanglakaristust, kuid ühe süüdistatava puhul vähendati seda alaealisuse tõttu 3 kuu võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü- distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus.
selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
annaabi.ee 
