2 m kõrgusel põrandast, nii et ka aknaavad on nähtaval. Enne joonestamisele asumist kontrollida (DIM / STA või DIMSTYLE) põhimuutujaid ja vajaduse korral muuta neid vastavalt vajadusele, sest ehitusjoonistel peavad nad olema veidi teistmoodi kui masinaehitusjoonistele kantud mõõtmete puhul: DIMASZ = 0 – mõõtjoonte otstesse kantakse kaldkriipsud; DIMBLK = “ARCHITECTURAL TIKC” – kaldkriipsude ploki nimi; DIMDLE = 2 – mõõtjoon ulatub 2 mm üle distantsjoone; DIMDLI = 7 – üksteise alla või kohale (pealepoole) joonestatud mõõtjoonte vahekaugus; DIMSEP = “,” – ISO järgi kasutatakse kümnendmurdudes koma; DIMEXE = 2 – distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoone; DIMEXO = 0 – kui distantsjoon on otseses kokkupuutes osunduspunktiga kontuurjoonel, siis vahet ei tule, teistel mõõtahelatel seadistada eraldi, DIMGAP = 1 – teksti ja mõõtjoone vahekaugus mm; DIMTAD = 1 – tekst paigutatakse mõõtjoone kohale;
vähemalt mõõtmestamise ajaks on ikoonilatt avatud. Tavaliselt esineb joonistel kõige rohkem horisontaalseid ja vertikaalseid lineaarmõõtmeid. Nende mõlema mõõtmesta¬mise jaoks on kasutusel üks ja sama käsk DIMLINEAR. Valik horisontaalse ja vertikaalse lineaarmõõtme vahel toimub automaatselt hiire liigutamise kaudu. Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: Näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR
joonis 36); · Primary Units põhiühikud (vt. joonis 37); · Alternate Units alternatiivühikud (vt. joonis 38); · Tolerances tolerantsid (vt. joonis 39). Mõõt- ja distantsjoonte, nooleotste ja tsentrimärkide häälestamine toimub vahekaardiga Lines and Arrows (vt. joonis 34): · Dimension Lines mõõtjooned: Color: ja Lineweight: värvuse ja joonekaalu määramine; Extend beyond ticks: mõõtjoone ulatuvus üle distantsjoone; Baseline spacing: mõõtjoonte vaheline kaugus baasjoonte kasutamisel (lähemalt vt. käsust DIMBASELINE); Suppress: esimese ja/või teise mõõtjoone ärajätmine; · Extension Lines distants- Color: ja Lineweight: värvuse ja joonekaalu jooned: määramine; 43 Extend beyond dim lines: distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoo- ne;
– DIMRAD – raadiuste mõõtmestamine; – DIMJOGGED – (suure) raadiuse mõõtmestamine murdjoonega; – DIMDIA – läbimõõdu mõõtmestamine; – DIMANGULAR – nurga mõõtmestamine; – QDIM – kiirmõõtmestamine; – DIMBAS – mõõtmestamine baasist; – DIMCONTINUE – mõõtahela koostamine; – DIMSPACE – rööpsete mõõtjoonte vaheline kaugus – DIMBREAK – katkestab mõõt- või distantsjoone, kui see ületab mingit objekti; – TOLERANCE – piirhälvete (tolerantsid) lisamine mõõtarvule; – DIMCENTER – kaare või ringi keskpunkti tähise ja telgjoonte paigutamine; – DIMINSPECT – lisab mõõtmele täiendavaid andmeid, näiteks kui tihti tuleb kontrollida tööstuses valmistatavatel detailidel mingit mõõdet (oletame, et iga kolmas detail, või kõiki), – DIMJOGLINE – katkestusega (murdjoonelise osaga) mõõtjoon;
annaabi.ee 
