Nõuab tugevat tahtepingutust, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduse piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob kaasa väsimustunde. Milline haarde tüüp ja haarde liik on kujutatud joonisel? Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem.
põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja painutaja faalanksile ( lülile ) 3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5. Ümar sissepõõraja Mediaalselt Kodarluule Põõrab küünarvart sisse põndapealselt 6. Kodarmine Mediaalselt 2
liigutust M. adductor 2. ja 3. pöidla phalanx pöidla aduktsioon CMC ulnaris pollicis metakarpaalluu proximalis ja os capitatum Mm. lumbricales m. flexor m. extensor digitorum -2.-5. sõrme MCP medianus ja manus (4 tk) digitorum distaalsetele kõõlustele fleksioon ulnaris (sõrmed 90 profundus -2.-5. sõrme kraadi) sirutamine Mm. inerossei 2., 4. ja 5. sõrme proksimaalse faalanksi 2., 4. ja 5. sõrme MCP ulnaris palmares metakarpaalluud põhimiku külgpinnale aduktsioon e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt
lihastes ja lümfoidsetes kudedes. Et korisool stimuleerib ka AH-te kasutamist glükoneogeneesiks, siis peabki tal olema teatud kataboolne toime valkudele. 7. Vee ja elektrolüütide metabolismi reguleerivad hormoonid Põhiline selle juures on vere osmootne rõhk ning selle määrab eelkõige Na+ kontsentratsioon. Na-ioonid hoiavad veres vett ja kontrollivad seega osmootset rõhku. · Arginiin-vasopressiin (ADH) Toime: pidurdab diureesi, toimides neeru distaalsetele torukestele. Suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestest. Stimuleerib ka CRH toimet ACTH vabanemisele. ADH tähtis roll ilmneb arteriaalse vererõhu säilitamisel verekaotuse korral. · Atrionatriureetiline peptiid (ANP) Toime: toimib neg tagasisidestusega ADH sekretsioonile. Suurendab Na ja seega ka vee ekskretsiooni. ANP lõõgastab veresoonte silelihaseid summaarseks efektiks on vererõhu langus
Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt. Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 501200 mosm/kgH2O vahel. Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos- thrombosis, -is, f.
Füsioteraapia akuutse ebastabiilse luumurru korral Peamised printsiibid: Tuleb vältida igasugust lihase kontraktsiooni, mis võib liigutada luuotsi- see takistab paranemist, põhjustab valu ning luuotste kõrvalekallet. See võib juhtuda, kui tugev lihasgrupp on seotud väikse luumurru fragmendiga nt. iliopsoaslihase kontraktsioon ja reieluu proksimaalse fragmendi murd. Kui luumurd on ebastabiilne, siis vastav piirkond peab olema toetatud, kuid harjutusi tohib teha jäseme distaalsetele osadele. Näiteks õlavarreluu murru korral, vaatamata sellele, et kätt toetatakse tugisidemega, võib teha harjutusi küünarliigesele, randmele ja labakäele. Liigese liikuvus Et suurendada liigese liikuvust ning tagada patsiendile kindlustunne, on igasuguse murru korral vigastuse akuutses faasis lihtsam sooritada juhendatud (assisteeritud) aktiivseid või passiivseid liigutusi kui aktiivseid harjutusi. Luusisese fiksatsiooni korral tuleb