Erijuhtivus κ elektrijuhtivus , Dissotsiatsioonia Dissotsiatsiooniko S/m S*m2/mol ste 𝛼 nstant K 0.04802 0.00048358509567 0.01237740199 1.540342229E-05 0.07261 0.000365609264854 0.00935780048 1.755536982E-05 0.1 0.000251698968034 0.00644225667 1.76213E-05 Võrreldes enda välja arvutatud dissotsiatsiooni konstanti: 1.76213E-05 käsiraamatu dissotsiatsioonikonstandiga: 1,754E-05 on näha, et need on väga sarnased. Selle põhjal võib järeldada, et ka õnnestus hästi. viited: -moodles õppejõu poolt praktikumi juhend -moodles käsiraamatu tabelid -https://et.wikipedia.org/wiki/Dissotsiatsioonikonstant ooni konstanti: 1.76213E-05 konstandiga: 1,754E-05 le põhjal võib järeldada, et katse nikonstant Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööülesanne ja õppejõu p
3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 5) Suhteline viga Järeldus Määrasin elektrolüüdi vesilahuste elektrijuhtivust ja molaarset elektrijuhtivust real kontsentratsioonidel, milleks mõõtsin juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistuse. Kõige täpsem tulemus käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandiga tuli kolmanda lahjenduse korral. Saime siis, et K = 0,000187, käsiraamatus aga on, et K=0,0001772. Katseviga tuli 15%.
Lisatud OH‾-ioonid seotakse vähedissotsieerunud aluse koosseisu. Puhverlahuseid iseloomustavad suurused: puhvermahtuvus (β) — ühele liitrile puhverlahusele lisatud tugeva happe või aluse moolide hulk, mis muudab pH-d ühe ühiku võrra. β= n V·∆pH β — puhvermahtuvus n — lisatud moolide hulk V — puhverlahuse ruumala ∆pH — pH muut kasutuspiirkond — määratud puhverlahuses oleva nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Arvuliselt pK kaudu. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1… 1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju laiem. Arrheniuse teooria: Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone. Brønstedi prootonteooria: Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit
puhvri ruumala. täielikult lagunenud: + ¿+ A ¿ , MA Kasutuspiirkond määratud puhverlahuses oleva MA=M ¿ nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond ligikaudu -¿¿ 1...1,5 ühikut pH väärtuses. lagunemisest tulenenud A kontsentratsiooni tõus nihutab HA lagunemisreaktsiooni tasakaalu
annaabi.ee 
