Piiriline ekvivalentjuhtivus: Näiline dissotsiatsioonikonstant: Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1) 162,5 . 2) 164 ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 Cm/m; nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus 0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 konstant n R, S/m , gekv Kd 1
A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1)115 Ω. 2) 117 Ω ; keskmine: 116 Ω 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2765 Cm/m; I −1 K= =R ∙ κ=116 ∙ 0,2765=32,074 m nõu konstant s B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus λ0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 n R, Ω κ gekv α konstant λ, Kd
Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 117 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25C) 0,2767 S/m (võtsin tabelist) Nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH (0,3854n) Piiriline ekvivalentjuhtivus: 0+=349,810-4 Sm2g-ekv-1 ja 0-=54,6 Sm2g-ekv-1 (leidsin käsiraamatust) Sm2g-ekv-1 Lahuste kontsentratsioonid olid õppejõu poolt antud 0,1927n ja kaks lahjendust 1:2 Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent Dissotsiat- Näiline nr normaalne takistus juhtivus -juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon R, , S/m , sioonikonstan n t K 1 0,1927 160 0,2023 1,05010-3 0,02596 1,33310-4
0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 Cm/m (võetakse tabelist); nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 konstant n R, S/m , gekv K 1
Elektroodide puhtust saab kõige paremini kontrollida juh (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuu kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitr Keskmine Ekvivalent-juhtivus (), Dissotsiat-siooniaste Näiline dissotsiat- näil. Diss. S*m²/gekv () sioonikonstant (K) Konstant 0,0012143856 0,0300293167 0,0001787305 0,000176 0,0017271261 0,0427083615 0,0001831546
nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: äädikhape + = 0,03498 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus -= 0,00409 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,03907 S*m2/mol Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr. siooniaste Lahuse normaalne takistus R, , S/m , kontsentratsioon n S*m2/gekv 1 0,4 324 0,10163 0,0002541 0,0065029
2) 1100 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 304,37 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: sipelghape Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,04044 Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr. siooniaste Lahuse normaalne takistus R, , S/m , kontsentratsioon n S*m2/gekv 1 0,4 85 3,58082 0,0008952 0,0221366
juhtivusveega. Katseandmed ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1) 114 . 2) 115 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) k=0,2765 Cm/m nõu konstant K=l/s=R*k=114,5*0,2765=31,659 m-1 piiriline ekvivalentjuhtivus: 0 = 0++ 0-=(449,8+40,9)*10-4= 0,04907 Sm2/g-ekv Kasutatav nõrk hape: äädikhape 0,4169 n Jrk Lahuse normaalne Mõõdetud Eri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. kontsentratsioon takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- n S m2 siooni- , konstant R, S/m gekv K
juhtivusveega. Katse andmed: A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 126 . 2) 118,5. ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 S/m Nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt CH3COOH 0,424 n Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus -juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentra siooni- tsioon S m2 konstant R, S/m n , gekv Kd 1
0993 48.20 0.1987 72.61 0.3973 100.00 lahuse molaarne Erijuhtivus k entratsioon Cm (mol/L) mS/cm 0.0993 48.2 0.1987 72.61 0.3973 100 erijuhtivus molaarne erijuh. Dissotsiat- k (S/m) λ (Sm2/mol) siooniaste α 0.0482 4.85E-04 0.012420670856668 0.07261 3.66E-04 0.009355445133845 0.1 2.52E-04 0.006442256668396 𝜆=𝑘// 𝜆/𝜆_0 𝐶_𝑀 =𝛼∙𝑓_𝑒
Katsetulemused. A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02 M KCl lahusega 1) 116 2) 115 0,02 M KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 (tabelist) Nõu konstant B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine: Kasutatav nõrk hape: metaanhape 0,3854n Piiriline molaarne elektrijuhtivus (arvutatakse käsiraamatu abil) Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat- nr. kontsentrat takistus juhtivus elektrijuhti siooniaste siooni- sioon vus konstant R, , S/m Kc CM, mol/l , S m2 mol1
R= 119 0,02 n KVl erijuhtivus temperatuuril 25°C 0,2767 Cm/m Nõu konstant =1190,2767= 32,93 m-1 B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: CH3COOH, äädikhape Piiriline ekvivalentjuhtivus arvutatud käsiraamatu abil. 0+=349,810-4 Sm2/mol 0- =40,910-4Sm2/mol 0=0++0 - =349,8 10-4 + 40,9 10-4 Sm2/mol piiriline ekvivalentjuhtivus 0 = 0,03907 Sm2/g ekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus - dissotsiat kontsentratsioon siooniast -siooni- n e konstant R, S/m S m2 K
2765 Cm/m (vt. tabelist) Nõu konstant 31.94 m1 K=l/S=k*R= 115.5*0.2765=31.93575=31.94 m1 B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine: Kasutatav nõrk hape: etaanhape (CH3COOH) (40/50,30/50,20/50) 0.4149n Piiriline molaarne elektrijuhtivus 0= 390,7 104 S m2 mol1 (arvutatakse käsiraamatu abil) 0 = 1 349,8 104 + 1 40,9 104 = 390,7 104 S m2 mol1 Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat- nr. kontsentratsio takistus juhtivus elektrijuhtivu siooniaste siooni- on s konstant R, , S/m Kc CM, mol/l , S m mol 2 1 1 40/50 0
Arvutused: 1) Lahuste kontsentratsioonid: 2) Erijuhtivus: 3) Molaarne elektrijuhtivus: 4) Dissotsiatsiooniaste: Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. 5) Dissotsiatsioonikonstandi arvutamine Kirjanduses CH2O2 dissotsiatsioonikonstandi väärtus: Ktegelik = 1,772·10 - 4 6) Katsevea arvutamine: Jrk Lahuse Mõõdetud Eri- Molaarne Dissotsiat- Dissotsiat- nr. kontsentratsioon takistus juhtivus elektrijuhti- siooniaste siooni- vus konstant CM, mol/l R, , S/m Kc , S m2 mol1 1 0,0769 210 0,1528 0,00199 0,0492 0,000196
juhtivusveega. KATSEANDMED JA ARVUTUSED A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 119. 0,02n Kcl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 S/m (tabelist võetud). Nõu konstant: B. Uuritav elektrolüüt metaanhape (HCOOH) 0,4000n (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline dis. nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste konstant kontsentratsioon n R, , S/m , *10-2 K*10-4 Sm /gekv*10-3 2 1 0,1 206 0,1598 1,598 3,953 1,627
struktuuri poolest erinevast homogeensest osast. Tuleb arvestada, et reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp kasvades reaktsiooni kiirus kasvab); b)kontsentratsioonist (konts kasvades reaktsiooni kiirus väheneb); c)gaaside ja aurude korral nende rõhust; 2)heterogeenses süsteemis: a,b,c + d)faaside kokkupuutepinna suurusest (pinna suurenedes kiirus suureneb); e)reaktsiooniproduktide difusioonikiirusest; f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiat-sioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused. Mis on keemiline reaktsioon, viis näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks? Keemilise reaktsiooni võrrand, selle koostamine ja kasutamine praktikas. 1) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H14, CH4). 2) molekulvalem kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab
annaabi.ee 
