fenool fenolaatioon vesinikioon Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed, kuid siiski oluliselt nõrgemad mineraalhapetest. Samas võib karboksüülhapete tugevus sõltuda ka asendusrühmadest. Kui karboksüülhapped sisaldavad elektrone siduvaid asendusrühmi nagu näiteks halogeeni aatomeid, siis need võivad karboksüülhapete happelisi omadusi tunduvalt suurendada
tõestusreaktsioonist: 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Peale NH4SCN lisamist ei tekkinud FeSCN2+ iooni ja lahus ei värvunud punaseks. Seega ei anna K3[Fe(CN)6] dissotseerumisel Fe3+ ioone, mida võiski oletada, sest raud on tsentraalaatom selles kompleksis. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+
klooramiini. Kloor mõjub juba isegi tühistes kogustes mikroorganismidele hävitavalt, kusjuures bakterite spoorid on ka sellistes tingimustes vastupidavamad kui vegetatiivsed rakud. Peale vaba kloori on märkimisväärselt bakteritsiidse toimega mittedissotseerunud kloorishappe molekulid (HOCl), mis moodustuvad kloori hüdrolüüsil vees. Mikroorganismidele mõjuvad hävitavalt hüpokloriti ioonid, mis moodustuvad kloorishappe dissotseerumisel ja atomaarne hapnik, mis tekib kloori reaktsioonil veega. Desinfitseerimisek vajalik kloori hulk peab olema seda suurem, mida rohkem on vees orgaanilist ainet, kuna kloori kulub ka selle oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega
kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas. Mida kõrgem on vaba CO 2 sisaldus veres, seda kiiremini eemaldatakse H+ ja resobeeritakse HCO3-. Leeliseliste ainete liia korral veres viiakse uriiniga välja rohkem HPO42- ja HCO3-. Neerude talitluse regulatsioon: Uriini hulk oleneb organismi vee ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja
saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO 3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas. Mida kõrgem on vaba CO 2 sisaldus veres, seda kiiremini eemaldatakse H + ja resobeeritakse HCO3-. Leeliseliste ainete liia korral veres viiakse uriiniga välja rohkem HPO42- ja HCO3-. Neerude talitluse regulatsioon: Uriini hulk oleneb organismi vee ja toidurežiimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja
annaabi.ee 
