Helirida võib transpodeerida ja viia teise registrisse, samuti oli kasutusel peegel,vähi,vähipeegel käik. 6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist" *1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper
ning nägi seal “Parsifali”, “Nürnbergi meisterlauljaid” ning 1889 “Tristanit ja Isoldet”. Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner,
põhjalik ost ei sõltu hoiakust ost sõltub hoiakust ja ega elustiilist elustiilist Ostuosalusest sõltuvat tarbijakäitumist on püütud kirjeldada erinevate mudelite abil. Vaatleme järgnevalt Assaeli mudelit. Assaeli mudelis analüüsitakse ostukäitumist sõltuvalt osalusest (kõrge madal) ja toodete omavahelisest eristatavusest (Kotler, 1997: 190). Tulemusena moodustub neli ostukäitumise liiki: kompleksne, dissonantne, vaheldust otsiv ja harjumuslik (vt. joonis 22). OSTUOSALUS KÕRGE MADAL A LT E R N A T IIV S E T E V A R IA N T ID E KÕRGE T A JU T A V E R IN E V U S KOMPLEKSNE VAHELDUST OTSIV
(kannatavad tugevat valu, annavad välja suure hulga raha), et oma eesmärki saavutada, siis nad on motiveeritud selleks, et uskuda, et nende eesmärk on väga oluline ja jupingutusi vääriv. Neljandaks paradigmaks, mida disoonantsiteoorias on uuritud, on selektiivse eksponeerimise fenomen. Inimesed otsivad aktiivselt infot, mis on koosklas nende hoiakute, uskumuste ja eelneva käitumisega, kusjuures samas üritatakse kaunis aktiivselt vältida sellist infot, mis on dissonantne vi vastuolus nende hoiakute, uskumuste ja eelneva käitumisega. 24. VEENMISE TSENTRAALSE JA PERIFEERSE TEE TEOORIA (R.PETTY JA J. CACIOPPO) Richard Petty ja John Cacioppo esitasid veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria. Lihtsalt kokku võttes tähendab see seda, et inimesed kes tunnevad antud probleemi hästi ja analüüsivad seda, kalduvad enam mõtlema sõnumist - sellest mida öeldi - ja seetõttu mõjutavad neid enam sellised faktorid, mis on seotud nende endi eelistustega
· sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; · psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 28. Assaeli ostukäitumise mudel Assaeli mudelis analüüsitakse ostukäitumist sõltuvalt osalusest (kõrge - madal) ja toodete omavahelisest eristatavusest. Tulemusena moodustub neli ostukäitumise liiki: kompleksne, dissonantne, vaheldust otsiv ja harjumuslik. Kompleksne ostukäitumine (complex buying behavior) esineb siis, kui tarbija ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Niisugune situatsioon tekib harilikult kallite, kõrge riskifaktori, tarbija mina- pildiga seotud ja harva ostetavate toodete puhul. Kuna tarbija tavaliselt tootegruppi kuigi põhjalikult ei tunne, peab ta palju õppima. Tehniliselt keerukate toodete juures on vaja eelkõige välja selgitada, milliseid