· Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. 1. Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja erinevate prokarüootide poolt orgaaniliseks sulfohüdriilrühmaks 2. Väävelvesiniku oksüdatsioon - tekib elementaarne väävel (S0), protsessi viivad läbi fotosünteesivad rohelised ja purpursed väävli-bakterid ja mõned kemolitotroofid 3. Väävli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne väävel redutseeritakse väävel- vesinikuks 4. Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib väävelvesinik Väävliringe Reservuaarid: Maakoores - kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), ookeanis - sulfaatioon (2.6 g/l), H2S ja S0, magevesi - sulfaat, H2S ja S0, maismaa väävli orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, atmosfäär - vääveloksiid (SO2), metaansulfoonhape (CH3SO3-), H2S.
3; min aluselisus (CaCO3): NH4-N ~8.6. Nitrifikatsiooni heks tagajrjeks on lmmastiku vljauhtumine mullast, sest erinevalt ammooniumist ei absorbeeru nitrit ja nitraat mullaosakeste pinnale. Nitrifikatsiooni inhibeerimiseks kasutakse pllumajanduses erinevaid kemikaale (Nserve, DCD). Looduses esineb ka heterotroofne nitrifikatsioon, mida viivad lbi nii bakterid (Alcaligenes, Arthrobacter, aktinomtseedid) kui ka seened (Aspergillus). Energiat sellest protsessist ei saada. Dissimilatoorne nitraadi redutseerimine toimub fakultatiivse metabolismiga bakterite vahendusel, kes kasutavad hapniku puudumisel elektroni aktseptorina nitraati. (NO3-+4H2 +2H+. NH4+ +3H2O). Energiat saadakse protsessi esimesest etapist (nitraadi redutseerimine nitritiks), teise etapi (NO2-. NH3) eesmrgiks on regenereerida NAD ja see toimub juhul, kui keskkonnas on piisavalt orgaanilist ssinikku. ksnes nitraati nitritiks redutseerivaid baktereid nimetakse nitraadi hingajateks (nitraadi
Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp (inimesesse > inimesse) 3) metatees häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis (kellelegi>kellelegi) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Svaavokaal kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline
31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! · Dissimilatsioon ehk eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea. · Hapoloogia on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse. · Metatees on häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis. Nt kellelegi > kellegile. 33. Miks tekivad siirdehäälikud? · Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele.
on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike. Eesti keeles i ja j ees (palka, palki). Palataliseeruvad hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonna konsonandid: t, d, s, l, n. Peenendus keel puutub laiemalt kokku kõva suulaega. Dissimilatsioon mingi häälik ei salli enda läheduses teist sama või sama tüüpi häälikut st sunnib selle muutuma endast erinevaks: rekrut- nekrut, korter kortel, koridor-kolidor). Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m.
annaabi.ee 
