pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud. Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles ,,reeglis" on äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on termodünaamiliselt stabiilsed. Kui korrata uuesti emulsioonide definitsiooni, on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Tavalised emulsioonid on kreemid ja losjoonid. Looduslik emulsioon on näiteks piim. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja
levitada suurel hulgal erinevaid aineid. [1] Emulsiooni definitsioon: emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. [1] Teisiti sõnastades on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1] Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad
H 1 + e = H 0 Cl° + e = Cl 1 põhiseaduseks (1840). Hessi seadus: Soojus efekt, olles võrdne Süsteemi, kus üks on pihustatud ja ühtlaselt jaotunud teises aines nim. KJ reageerimisel annab J ioon ära elektroni ja tema o. a. reaktsiooni saaduste ja lähteainete siseenergiate või entalpiate dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine osakeste mõõtmed on muutub I-st 0-ni. Cl aatom võtab vastu l elektroni ja tema erinevusega ei sõltu reaktsiooni toimumise tegelikust viisist ega 10° - l0 7 meetrit, on süsteem jämedisperssne. Siia kuuluvad o.a. muutub 0-st I-ni. vaheetappidest. suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus
1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks. sõltub ruumala muutusest, väljen-des gaasi ruumala muutust oleku seda nim kontrakstiooniks. Süst-i, kus üks on pihust-d ja ühtl jaot-d Elektroodipotensiaalid. võrrandi kaudu V=nRT/P saame seose, et entalpia mutes on teises aines nim. dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine Met-i aset-l vette siirduvad met-i ioonid vee pol-te mok-de H=U+nRT. Et tahkete ja vedelate ainete molaar ruumalad on osakeste mõõtmed on 10° - l0 7 meetrit, on süst jämedisp. Siia kuul külgetõmbejõu tõttu lahusesse ja met oman-b sinna jäänud ekt-de gaasi omadega võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus
annaabi.ee 
