Inimese kloonimine Inimese kloonimine on mõistena ühest inimesest geneetiliselt identse teise inimese loomine. Tundub ju huvitav ja isegi teostatav, kuid siiski pole see nii lihtne. Palju teadlasi on sellel teemal diskuteerinud, selle kohta on mitmeid eriarvamusi. Teoorias oleks lahe iseennast lasta kloonida ning saada endale identne kaksik. Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid 1960-tel aastatel oli see suurt kõneainet tekitav teema, mille üle arutlesid nii teadlased kui teised huvilised. Kõige rohkem arutletakse selle üle, kas kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse
asju millepärast saaks seda ainet ajus vallandada. Sellepärast me vaatamegi tihti oma telefoni ning istume suhtlusvõrgustikes - äkki me saame midagi lugedes, uurides ning teadmisi juurde saades kuidagi ennast paremini tunda. Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua. Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs. Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks õnneks vajalikuks asjaks raha, Buddha mungal rahast sõltumatus. Mina olen õnnelik.
Kuid mida ma tahtsin sellega öelda on vaid see, et minu arvates on vaime ja füüsiline vorm tihedalt seotud, kui sul on tervis korras, sa magad hästi on sul ka parem vaime olek, sa oled positiivsem, jõuad rohkem ning nii tekib ka motivatsioon asju teha ja edasi areneda. Just areng on see mis mind motiveerib ja aitab jõuda sinna, kuhu ma jõuda tahan. Siinkohal võiks rääkida just sellest, mida ma siis lõpuks teha tahan ja kuhu jõuda. See on küsimus mille üle olen diskuteerinud iseendaga palju ent mõtteid on siiski mitu. Üheks suurimaks unistuseks on mul luua oma auto töökoda, korralik suur ja paljude võimalustega. Mitte mingit nurgatagust garaazi vaid korralikku töökoda. Muidugi algab kõik see väikeste sammudega, algselt lähen ise kuhugi auto ettevõttesse tööle, saan kogemusi ja sealt edasi juba elu näitab mis saama hakkab. Ent ometi mõlgub mul meelel ka hakata hoopis teooria või sõiduõpetajaks, et süstida ka teistele seda sõidupisikut sisse
olemuslikku vahet kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel. Piiri kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel on raske tajuda. Selleks, et oleks tegemist vargusega, peab vargus olema teatud konkreetsest arvust eurodest rohkem. Piir on määratud mingil ajamomendil ning määratud euronumbrites, aga me teame, et euro väärtus mingisuguse reaalse naudinguga võrreldes on kõikuva kursiga. See tähendab, et kui kunagi paigutatud piir nihkub koguaeg. Selle üle pole me kunagi diskuteerinud, et vargus peaks olema järjest väiksema summa eest. Kas pole olemas olemuslikku piiri kurjategijate ja mittekurjategijate vahel? Kuskil on vaja piir tõmmata. Ei saa öelda, et piiri koht on olemuslikus kohas. Oleme kokkuleppinud lihtsalt, et peame kuskile piiri panema, sest meil ei ole ressurssi kõigega tegelemiseks. Aga kuhu täpne piir vedada? See on tehniline. 6. Inimesest saab kurjategija, kui tema suhtes on rikkuvad väärtused ülekaalus Kontaktide kaudu
rohkem kasu, kui ükskõik, milline, ütleme, "parlamentäär". Ma ei ole mitte iialgi vihanud neid lobasuid tugevamini, kui sõjaajal, kui iga korralik inimene, kel oli midagi hinge taga, läks rindele ja võitles vaenlasega, igal juhul ei tegelenud ta oraatorlusega tagalas. Kõiki neid "poliitikuid" ma lihtsalt vihkasin ja kui asi oleks sõltunud minust, oleksime me neile andnud kätte labidad ja moodus-tanud neist "parlamentääridest" mustatööliste pataljoni; las nad siis oleksid diskuteerinud omavahel nii palju, kui hing ihkab nad vähemalt poleks toonud kahju ja poleks ärritanud ausaid inimesi. Niisiis ei tahtnud ma tol ajal kuuldagi poliitikast; siiski tuli mõningate üksikute ebameeldivate küsimuste asjus ikkagi välja öelda, kui juba asi oli sellistes probleemides, mille vastu tundis huvi kogu rahvus ja mis omasid lähedast suhet meie, sõduritega. Tol ajal valmistasid mulle meelehärmi kaks asja.
annaabi.ee 
