Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita. ja kui keegi, kes kardab et ta seda ei suuda, siis tahab ta ikka ausat vahekohtunikku, kes teeb otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult. Ka neid begatiivseid mõjusid vähendavad kolm süsteemist tulenevat korrekstsioonimehhanismi. Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud. Alati on
tulemused ja paremini teavitatud valijad Vastu: § Vähendab poliitika tõhusust, sest kogu protsess on pideva kriitilise tähelepanu all § Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J
ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu. Looduskirjandus edastab, sarnaselt teaduskirjandusega, loodus- teaduslikke teadmisi, kuid teeb seda varjamatult autori subjektiivse prisma läbi. Samas iseloomustab mõlemat esitatavate andmete loodus- teadusliku täpsuse ja adekvaatsuse taotlus.
Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse. Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita. ja kui keegi, kes kardab et ta seda ei suuda, siis tahab ta ikka ausat vahekohtunikku, kes teeb otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult. Ka neid negatiivseid mõjusid vähendavad kolm süsteemist tulenevat korrekstsioonimehhanismi. Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud. Alati on survegruppe, kes alles otsustavad, kas liituda võitlusega või mitte
annaabi.ee 
