a. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). b. puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. 3.2.2 Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad
tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. 2. Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on
9. §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. 1. Diskretsioon HMS § 4 lg 1: ,,Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel." Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Haldusorgan võib midagi teha, mitte ei pea midagi tegema. Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine, järelikult on see ka allutatud kohtulikule kontrollile.
tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. 2. Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on