määramisel 101 liiget. Kuupjuure reegel - Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja
Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan,
Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 8090 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest, teisest jne. Riigikogu koosseisust. 52. Mis on riigieelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan,
kojas vastu võetud identsel kujul. Kui parlamendi kodade vahel on lahekarvamusi, siis on põhimõtteliselt kolm võimalust. Esiteks, kui alamkoda on ülemkoja poolt tagasisaadetud eelnõu uuesti võtnud vastu ülemkojale sobimatul kujul siis võib ülemkoda jällegi jätta eelnõu vastu võtmata ja saata selle alamkotta uueks arutamiseks. Sel puhul võib eelnõu ringelda lõputult või menetlusest diskontinuiteedi tõttu välja langemiseni. Teiseks, kui alamkoda on tugevam kui ülemkoda siis on võimalik tal seadus sobival kujul vastu võtta tavalisest suurema häälteenamusega, ületades sel teel ülemkoja veto. Selline võimalus on rohkem levinud (näiteks Inglismaal, Poolas) Sellisel puhul omab ülemkoja poolt seaduse tagasilükkamine üksnes suspensiivse veto tähendust kolmandaks, kui parlamendi kojad ei suuda vastu võtta mõlemale sobivat eelnõud, siis võidakse moodustada
Keelatud ei ole haldusakti dokumenteerimine isikule saadetavas ametikirjas, nt sellises, kus teatatakse, et taotletud loa andmisest keeldutakse. Mõistagi peavad sellises kirjes sisalduma kõik vajalikud andmed, sh õiguslik ja faktiline põhjendus. Volikogu ja selle õiguslik seisund - immuniteet -(puutumatus) ei kehti - indemniteet -(ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest) ei kehti -diskontinuiteedi -küsimus selles, kas volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad volikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida see koosseis ei jõudnud menetleda, siis siin osas kehtiv seadus ettekirjutusi ei tee. Volikogu liikme suhtes kehtib vaba mandaadi põhimõte. Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Immuniteedi ja idemniteedi parlamentaarset kaitset volikogu liikmed ei saa.