Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DISKO ja kuulsaimad esitajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
disko, funk, disc, pillid, village, gees, talking, kristel, madisson, diskomuusika, rütmikas, taktimõõt, keelpillid, basstrumm, basskitarr, peegeldaja, country, retro, kuulsaimad, ansamblid, esitajad, gloria, donna, summer, kuulamine, agnetha, fältskog, frid, ulvaeus, waterloo, enneolematu, plaate, eksemplar, stockholmis, muuseumMis on DISKO ? Sündis USAs 1970. aastate algul. Diskomuusika keskuseks Euroopas kujunes Saksamaa. Disko eelkäijad on Tamla Motowni soul ja funk. Esitati helikandjatelt, mitte elavas esituses. Lood on tempokad ja energilised, 4/4 taktimõõdus. Põhilised pillid basskitarr ja trumm. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. Laulude sisu on väga varieeruv. Diskol on palju eriharusid nt. funk disco, rock disco, country disco jm. Üks esimestest diskoplaatidest on 1972. aastal ilmunud Manu Dibango "Soul Makossa". Ettekande ajal täida: TV lk 42 !! http://www.youtube.com/watch?v=ENEA3ud2YA THE BEE GEES Alustas tegevust 1956.
1970. aastatel tekkis muusikastiil kantri-rock. Ansambel "The Eagles" oli kindlasti selle stiili kõige edukam esitaja. Just 1970. aastaid on sageli nimetatud rock-muusika seisakuajaks, sest tehti küll muusikat, mis hästi müüs, kuid uusi ideid sündis vähe. Siiski on iga aastakümme toonud rock-muusikasse midagi uut. Popmuusika on levimuusika liik, mis ühendab rock-muusika ja lööklaulu stiili- ja kõlaomadusi. Tuntuim popmuusika esitaja oli ansambel Abba. Disco ja funk on muusikastiilid,mis on välja arenenud afroameerika muusikast. Disko ei tähenda muud, kui tantsimiskohtades mängitavat muusikat, kus tavaliselt bändi ei olegi, selle pärast on raske öelda, milline on diskomuusika. Tähtis on eelkõige selle tantsitavus, sest seda mängiti ikka põhiliselt diskoteekides ning meloodiale ja harmooniale ei pööratud nii palju tähelepanu. Disko hakkas muusikalise mõistena levima 1970. aastate algul ning siis tunti
· Disko - hakkas levima 1970. a.-te · Massideni tõi disko film `'Saturday algul. Night Fever'' · Algselt mõeldi selle all souli ja gospeli silutumat vormi mustade muusikute esituses. · Paari aasta pärast sai ka valgete lemmikuks. · 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. · Diskomuusika euroopa keskuseks kujunes Saksamaa. · Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. · Diskomuusikal on palju · Diskot loetakse eri harusid: funk disco, · popmuusika stiilidest rock disco, coutnry disco kõige paindlikumaks jm. kohalike traditsioonide puhul. · Erinevate maade diskomuusikad võivad pakkuda täiesti erinevaid kõlamaastikke.
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika
Kultuuriline globaliseerumine Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne. https://www.youtube.com/watch?v=AVGAwgRn5i4 Täpsemad tagajärjed kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism maailmamuusika levik rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas Inglise keel Umbes 380 miljonit inimest räägib seda keelt oma esimese keel
...................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop........................................................................................
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
