esiisad. Pikkade ja saledate jalgade abil suutis ta läbida pikki vahemaid ning järgneda saakloomadele ka Aafrikast väljapoole. Homo erectus töötas välja terava servaga pihukirved, millega sai raiuda ja lõigata. Ta toitus suuresti lihast, mis kergendas rändamist, sest saakloomi leidus igal pool. Ta suutis ka kontrollida tuld. Lõke hoidis eemal röövloomi ja sellega sai toitu küpsetada. Nüüdisinimesel oli suurem kolju, kuhu matus keerukam aju. Nüüdisinimene hakkas valmistama tööriistu teiste tööriistade valmistamiseks. Uued tööriistad olid detailsemad ja tõhusamad. Kui nüüdisinimene jõudis Euroopasse hakkas levima kunst. Nende loodud skulptuurid, koopamaalingud ja ehted annavad tunnistust uuest loovast intellektist. Nüüdisinimesed olid esimesd, kes hakkasid oma vahel kaugetest paikadest pärist kaupu vahetama, mis tähendas, et inimene sai aru keerulistest sotsiaalsetest kontekstidest.
homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii. keskpaleoliitikum 1
vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid. Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p�llumajandus. Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1
Pikima 1250cm3 koobastes ja kandis eksisteerimisajaga Oli loomanahku, inimlane teadaolevesimene töövahendite 1,9-250 000a isimese liik, kes täiustamine Aafrikast välja rändas, levides Austraaljasse ja Euraasiasse, moodustades seal erinevaid alamliike Nüüdisinimene e Kõrge laup Valmistas arukas inimene Ajumaht 1600cm3 kunstipäraseid tööriistu, 200 000 a tagasi Hästi arenenud tegeles kujutava arenes Aafrikas. lõuast, kõnevõime, kunstiga 100 000 aastat temast arenes tagasi asus inimene teisetele mandritele Tänapäeva inimene On oma eelastest Sümbolitega keel, Varasemad tulijad pikem ja sihvakam. kultuuri teke, olid
Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga. · Nendest arenesid esimesed inimese perekonna (Homo) esindajad (umbes 2,3 mln aastat tagasi). Neid kutsuti osavaks inimesekd (Homo habilis). Oskasid valmistada juba tööriistu. Aju maht oli suurem. · 1,9 mln aastat tagasi arenes püstine inimene (Homo erectus). Nad oskasid peale tööriistade ka tuld teha. · 200 000 aastat tagasi Aafrikas nüüdisinimene ehk arukas inimene. Kolju = nagu tänapäeva inimesel. Tegeles kunstiga. Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid jässakamad, neil oli jõuline alalõualuu ja tugevad kulmukaared. Neil kujunes välja komme matta surnuid inimesi. Aju oli suurem kui nüüdisaja inimesel. 10. Kohanemine harjumine Kohastumine (looduslik eelis)
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad
valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rändav paikne eluviis Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed, nahast ja luust, võtsid kasutusele vibu
6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid. - kolju sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määratleda suuraju eri osade arengutaset. - hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallaste ajumaht oli suurem, käed olid kohmakamad, vaimselt vähem paindlikud ja ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon?
annaabi.ee 
